Naasen jälle tagasi oma lemmikteema ehk turgude, seal müüdava kraami ja selle hindade juurde. Turud on kohaliku elu peegeldus ja turgudelt saab kiiresti aru, mida kohalikud söövad, joovad ja millega maiustavad. Uude linna minnes on kohaliku turu külastus alati minu tegevuste TOP3-es.

Kas keegi suudaks mulle aga selgitada lihtsate lausetega, miks ei ole võimalik meie turgudelt - ei pealinnas, ei taaralinna, ei kaugemal - osta juurviljade subprodukte? Miks ei ole võimalik turult osta küüslauguvarsi ja peedilehti? Miks ei ole võimalik leida letilt hernevääte või kõrvitsaliste õisi? Miks puudub meil ligipääs porgandipealsetele või lillkapsa lehtedele?

Veise, sea ja erinevate lindude rupskid on turul olemas ja aina enam gurmaanide seas hinnas. Igal momendil on võimalik leida lihakarni letirägastikus seakeelt ja -kopsu, veiseüdi ja -saba, kana pugusid ja kaelu ning mida kõike veel. Need lihalised, soolikalised, rupskilised on samuti ju peamise lihaskonna kõrval nii öelda teisejärgulised tooted. Erinevus on aga selles, et need lihad on alati letil saadaval. Põhjendus selleks on tõenäoliselt kaheosaline: esiteks on need rupskid imeliselt maitsvad ja neil on nii maitse kui hinna tõttu kindel ostjaskond. Teiseks ei saa loomakasvataja sentimeetritki loomast raisku lasta - kui ta suudaks maitse ja lõhna ka purki panna ja maha müüa, teeks ta seda silmagi pilgutamata.

Miks aga vaatab juurikaid kasvatav põllumees oma kasvatatavat poolikuna? Herned korjatakse ära, kuid väädid liiguva kohe komposti. Peedid kasvatatakse hiigelsuureks ja lehed lendavad taas huumust tekitama. Samamoodi käitutakse küüslaugupealsete ja porgandilehtedega. Ma usun, et eestlane on valmis ka juurviljade osas "rupskeid" nautima. Lisaks oleks põllumees võimeline ühelt saagilt koorima kaks nahka - sisuliselt ja otseselt. Loomulikult ei ole küüslaugupealne sama hinnaga kui küüslauk, samuti lillkapsa välised lehed või peedi ülemine osa.

Rääkimata tervisele positiivsest mõjust on "juurviljarupskitel" ka mitmed maitselised eelised: need subproduktid rikastavad maitse, toitainete, aroomi ja miks mitte tervislikkuse osas meie toidulauda ja sisuliselt iga einet. Neid "rupskeid" saab süüa toorelt, neid saab keeta, hautada ja marineerida. Võtame näiteks küüslaugupealsed, mida marineeritakse samamoodi nagu kurke. Tulemuseks on hapu, krõmpsuv ja küüslaugumekine lihakõrvane ideaalamps. Tervislik, vähekaloriline, tõeline maitsepomm iga roa juurde. Miks ei saaks marineerida kõrvuti purkides kurki ja küüslaugupealseid? Sest küüslaugupealsed mädanevad kompostis. Raiskamine.

Võib tõesti olla nii, et suured farmid ei hakka sellise teisese jamaga oma saagi koristamisel tegelema. Aga väikesed ja keskmised talumajapidamised saaksid korraga ühelt põllult ja ühelt "juurikalt" kaks saaki. Kas see pole mitte meie kliima suurim probleem, et iga vili, juurikas, õis ja tera valmib vaid ühel korral aastas. Pakun välja võimalus saada kaks saaki ühel aastal korraga. Tõsi ... nagu mainisin ei ole neil "rupskitel" sama hind, mis on põhitoorainel. Samuti ei ole sellel "rupskil" sama suurt nõudlust ja müügiareaali. Aga seda vaid alguses - pakkumise olemasolul nõudlus kasvab. Sessoonselt ja emmotsionaalselt toitudes valiksin alati turult röstitava peedi juurde salatisse sama juurika lehed.

Fakt on see, et lisaks restoranidele otsivad ka tavainimesed oma perele lauale aina uusi ja naturaalsemaid maitseid ning tooraineid. Nad on valmis selle eest maksma, miks siis mitte seda võimalust pakkuda.

Teen ka kaks üleskutset:

Esimese üleskutse teen kõikidele inimestele - andke palun Maitsed.ee toimetusele teada, kui leiate ja näete kuskil turul või laadal erinevaid lehti ja pealseid müügil olevat. Meie lugejate hulgas on hea "veidruse" austajaid palju. Kirjutage meile kiri, kas aadressile info@maitsed.ee või kirjutage sellest siia loo kommentaariumisse!

Teise üleskutse teen aga põllumeestele ja aednikele - hakake palun mõtlema sellele, kuidas müüa maha see kraam, mis tavapäraselt juurviljast komposti rändab. Usun, et vähese planeerimise ja müügitööga on võimalik panna ka juurviljade "rupskid" endale kasumit teenima.

LOE LISAKS:

Maitsed.ee