Iga-aastane jutt läheb jälle kordamisele: grillige seda, mis maitseb, grillige alati värske puusöega ning enne grillimise algust pange alati kõik valmis, et ei tekiks võimalust liha, köögivilju või kala kuumadel sütel ära kõrvetada. Kõige olulisem on aga grillimist nautida, seltskond kokku kutsuda ning unustada momendiks kogu olmekraam. Kuna nii saaks lugu lühike, paneme mõned tähelepanekud teile veel kirja.

Alustame aga ikka sellest, et teeme selgeks terminoloogia ehk esiteks, mis asi on barbeque ja mis on grillimine. Barbeque on toidu (eriti liha) aeglane küpsetamine spetsiaalses veevanniga varustatud ahjus, suhteliselt madalal temperatuuril (∼70–120 °C) suitsuses ja niiskes keskkonnas. Barbeque-liha omandab kergelt suitsuse maitse ning on tänu aeglasele valmimisele mahlasem kui grill-liha! Grillimine on küpsetamine hõõguvate süte kuumuses, st soojuskiirguse mõjul. Grillides tekib lihale ilus pruunistus kõrge ja kuiva kuumuse mõjul, seetõttu tuleb pöörata tähelepanu liha mahlasuse, meeldiva aroomi ja välimuse säilitamisele.

Suvegrill
Foto: Ago Tammik

Miks valida grillile liha, kala või kana, miks mitte aga näiteks juustu või juurikaid?

Lihatarbimise trendid ja tavad on maailmas piirkonniti üsna erinevad. Paljudes riikides on tähtsal kohal veiselihast toitude valmistamine, teistes jällegi lambaliha või broileriliha. Euroopa Liidus keskmiselt süüakse näiteks liha kolmandiku võrra rohkem kui Eestis. Eestis süüakse kõige rohkem ikka sealiha, järgnevad aga broileriliha, veiseliha ja kalkuniliha. Üha enam katsetatakse grillidel ka rupskitega ning juurviljade, juustude ja isegi leibadega. Ühesõnaga – grillida saab peaaegu kõike, mille järele isu tekib, vaja on vaid oskusi ja ettevalmistust.

Liha on grillitoitude kuningas, selle vastu ei ole võimalik vaielda. Liha tüübist sõltub aga õhtusöögi suund ning maitseelamuste olemus, vastavalt lihale saavad paika ka lisandid, marinaadid ning vedelikud, mida söömaajal tarbitakse. Trend on praegu selline, et eelistatakse kõikide lihade puhul puhtaid maitseid ja võimalikult vähe kangeid marinaade ning ameerikapäraseid pakse mop-kastmeid, mis ausat lihamekki peidavad.

Kõik professionaalid ning kokad mainivad aga kui ühest suust, et alati tuleks eelistada söegrilli.

Mingil seletamatul põhjusel oleme endale selgeks teinud, et kui grillida, siis ikka liha, ikka vorste või burgeripihve. Miks me aga unustame kalad ja mereannid? Kas põhjus on kala halvas kättesaadavuses, pelguses kala grillid või milleski muus? See kõik ei olegi isegi tähtis, oluline on, et sellel suvel võtaksid kõik inimesed ette ühe kalagrillimise – igasugune kala maitseb grillilt võttes erilisena. Kala marineerimiseks grillimise tarbeks on väga lihtne retsept: kuivemale kalale õlisem marinaadi ja rasvasemale kalale hapum marinaad – selline, mis lõikaks rasvasusest läbi.

Väga lihtne, kui harukordseid maitseelamusi pakkuv on juurvilju fooliumis grillida – näiteks terved soola, pipra ja kerge palsamiäädikaga maitsestatud punased sibulad või oliiviõli ja mädarõikaga maitsestatud salatilehtede pambud või värske sidrunimahlaga pisikeste peetide, porgandite ja naerite kimbud ja nii edasi. Samas ei kao kuhugi ka juurviljade tavapärane grillimine.

Väga uus trend meie kandis on ka leibade grillahjus valmistamine, teraviljapätsile jääb nii külge kergelt suitsune aroom. Peamiselt on selle trendi taga soov kasutada grilli ära selle täies potentsiaalis, seda eriti keraamiliste grillide puhul – kui lihad ja juurviljad grillitud, saab panna leiva sooja ahju valmima.

Grillid Hortese Aianduskeskuses
Foto: Karin Kaljuläte

Milline on õige grillivalik?

Vanematel aegadel oli õues toiduvalmistamisega lihtne – toidu tarbeks oli hoovialadele ehitatud lõkkeasemete kõrvale lisatud vardahoidjad, milles sai metallvardasse aetud lihad või vorstid kuumaks ja krõbedaks “keerutada”. Teine võimalus oli teha klassikalisse “šašlõkivanni” halgudest tuli ning selle kohal siis liha või kala või vorstid söömiseks valmis küpsetada. Praegu on õige grilli valimine tunduvalt raskem, kuna valik on mitmeid kordi laiem – kas valida keraamiline grill, klassikaline UFO, gaasigrill vms.

Trend on praegu selline, et eelistatakse kõikide lihade puhul puhtaid maitseid ja võimalikult vähe kangeid marinaade ning ameerikapäraseid pakse mop-kastmeid, mis ausat lihamekki peidavad.

Lahtiseletatud terminoloogiast tegelikult sõltubki, millist ahju tuleks eelistama hakata – üldjuhul saab iga ahjuga nii grillida kui barbeque'd valmistada, aga parimaks tulemuseks on ikkagi vaja spetsialiseeruda. Selge on see, et grillida on võimalik kõigega, selleks peab olema vaid kogemus, tunnetus ning oskused tajuda, kuidas liha ja ka muud toorained kuumuses valmivad. Teine suurem valik tuleb teha selles osas, kas eelistada gaasigrilli või söegrilli. Elektrigrillid võiksid sellest valikust üldse välja jääda.

Kõik professionaalid ning kokad mainivad aga kui ühest suust, et alati tuleks eelistada söegrilli, sest ka kõige nigelama UFOga on võimalik saavutada äärmiselt mõistlik tulemus, gaasigrillide puhul aga ei tea enne esimest kasutamist kunagi, kas masin on õigesti ehitatud või on tehtud vigu – peamine gaasigrillide viga seisneb liiga suures kaane kubatuuris, mis ei luba tekkida teravamal kuumusel, vaid tekitab hoopis haudumisefekti.

Söök, grill, söögilaud
Söök, grill, söögilaudFoto: Tiit Blaat
Allikas: Maitsed.ee