Uus uuring, mille viis läbi Ameerika Südame Assotsiatsioon leidis, et aastaid tõeliseks tervise- ja supertoiduks nimetatud kookosrasv võib olla oma omadustelt siiski samade parameetritega kui tavaline või ehk kolesterooli tõstev.

Uuring uuris ja võrdles erinevate rasvainete sisaldusi ning avastas, et tervelt 82 protsenti kookosrasvast koosneb küllastunud rasvhapetest. Samas kui tavalises võis on sama küllastunud rasvhapete protsent 63, veiserasvas aga 50 protsenti, searasvas 39 protsenti, oliiviõlis 17 protsenti ja päevalilleseemne õlis vaid 10 protsenti. Kookosrasv on oma koostiselt samas klassis palmiõli, või ja veiserasvaga, vahendab IFLScience.com.

Küllastunud rasvhapped aitavad kaasa halva kolesterooli (LDL) tekkele, mis pikas perspektiivis ja suures koguses on soodustav tegur erinevate veresoonkonna- ja südamehaiguste tekkeks. Mitmete eksperimentide metaandmete analüüs on näidanud, et halva kolesterooli suurenemisele veresoontes aitavad samas mahus kaasa nii tavaline või kui kookosrasv. Tervelt kuus põhilist kontrollpunkti seitsmest näitasid kookosrasva kahjulikku mõju, samas kui kasulikke ei leitud.

Ameerika Südame Assotsiatsiooni hinnangul tuleks kookosrasvast loobuda ning kasutada selle asemel muid rasvaineid. Põhiline põhjendus sellele on see, et kookosrasv ei anna toidule juurde maitset, kuid tõstab kolesterooli. Lihtne on see rasvaine asendada mõne teisega.

Kookosrasva aga ei ole vaja nüüd aga minema visata, muudame vaid selle aine kasutusala: kasutame seda oma kehale määrides, mitte aga sisse süües. Näiteks sobib kookosrasv ideaalselt nahamäärdeks, juuste läigestajaks või küünte hoolduseks.

Rasv aga iseenesest on meile kasulik, seda eriti mitteküllastunud rasvade näol, mida me leiame kalast, pähklitest ja näiteks avokaadodest. Rasv aitab kehal paremini näiteks vitamiine omastada.

Maitsed.ee
Foto: Shutterstock
Maitsed.ee