Biomarketi mahetoidupoodide keti asutaja Priit Mikelsaar ütles intervjuus ajakirjale, et viimase kümne aastaga on mahetoidu tarbijate hulk kasvanud ehk protsendilt kahele. Jutt käib neist, kes püüavad elada täielikult mahetoitudest. Samas on aina enam inimesi, kes katavad osa oma toidulauast mahedalt.

Intervjuu Biomarketi mahetoidupoodide keti asutaja Priit Mikelsaarega.

Oled pikalt kohalikul maheturul tegutsenud. Kuidas on aastatega muutunud inimeste soovid ja eelistused toidu puhtuse valdkonnas?

Muutused on olnud viimastel aastatel senti- või millimeetrite haaval mõõdetavad. Ei tunne, et oleks viimasel kümnendil midagi revolutsioonilist juhtunud. Rahulik kasv. Teadlikkuse kasv on ehk olnud kõige suurem – teadlikkus toidust tervikuna on suurenenud, huvi toidu vastu on kasvanud. Seda on tagant tõuganud ka erinevad toidukriisid – Hollandi munakriis näiteks. Need annavad inimestele tõuke pöörduda aina enam mahetoodete poole. Samuti on veganid ning gluteeni ja laktoosi teemad-trendid pannud inimesi oma söödava toidu koostist vaatama ja uurima.

Mis asi on üldse mahetoit ja kuidas seda eristada n-ö mitteökoloogiliselt puhtast toidust?

Mahe- ehk ökotoit on looduspuhas – vaba kunstlikest lisaainetest (värv-, lõhna- ja maitseained), ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme (GMO) ning on seeläbi inimese tervisele ohutu ja kasulikum. Mahetoidul on suurem toiteväärtus, see sisaldab rohkem vitamiine, mineraalaineid ja antioksüdante ning maitseb ja lõhnab ehedalt. Mahetooted on naturaalse maitsega, kuna sisaldavad vähem saasteaineid nitraate ja nitriteid. Lõhna ja maitset kujundavate ühendite, nagu flavonoidide, fenoolide, tanniinide jt sisaldus on aga tavatoodetest kõrgem

INTERVJUU | Mahetoidupoodnik: eestlane keerab maheusku aeglaselt
Foto: Shutterstock

Millises osas on eestlaste teadlikkus mahe toidu osas enim muutunud, arenenud?

Teadlikkus on kasvanud kogu inimese toidusedeli osas, hoolitakse rohkem, mida süüakse ja kuidas. Seda tõukavad tagant ka maailmatrendid ja kampaaniad – me ju pidevalt loeme teraviljakampaaniatest, juurviljakampaaniatest ja nii edasi. Selge on see, et inimesed hoolivad aina enam oma toitudest. Näiteks spirulina pole massitoode, aga sellel on arvestatav müügimaht, kuna inimesed tahavad teada, kuidas olla paremini kõige vajalikuga varustatud.

Mida pead praegu peamiseks piduriks, miks Eesti maheturg aeglaselt areneb?

Pole poodi, kus oleks kõik mahekaup olemas, igas sortimendis ja valdkonnas. Inimene on mugav ja läheb ühte poodi – kui sealt saaks osta korraga kogu õhtuse või hommikuse toidukraami, siis usun, et kõrgem hind ei oleks takistuseks. Samas on ka just mainitud hind selgelt probleemiks. See on mahetoidul praegu krõbedam kui tavatoidul. Eks mahetoidu ostu osakaal on kogu maailmas selgelt ostujõuga seotud.

Kui palju on praegu mahetoidu tarbimises poosi?

Biomarket tahab tuua mahetoidu igapäevaseks igale inimesele. Me oleme püüdnud trendi luua, et mahetoit ja selle tarbimine poleks poos. See on aga küsimus, mida meilt alati küsitakse. Poosi trenditipp on möödas, praegu ostetakse mahedat ikka tervise tarbeks.

Mis olid sellel ajal, kui sina Biomarketiga alustasid, hitt-tooted ja mis on need praegu?

Raske hinnata. Aga kõige lihtsam selgitus on vist see, et alustades osteti palju eritoite – kookosõli, väetoite. Nüüd on populaarne kõige tavalisem toit – piim, munad, juurviljad, leib ja nii edasi.

Mida näed mahevaldkonna tulevikus?

Kasvu mõttes arvan, et jätkub evolutsiooniline kasv. 5–10-aastases tsüklis arvan, et mahetoidu osakaal kasvab kogu toiduaine turust kahelt protsendilt neljani. Jääme aga ikka nišiks. Vaikimisi usun trendi jätkumist. Mahetoitdu kättesaadavus kindlasti suureneb – supermarketisse tuleb enam mahetoitu. Sellele lisandub pidevalt kasvav internetikaubandus mahevaldkonnas. Lisaks kasvab otsetootjalt ostmine. Usun ka, et sissetulekute tõus ja jätkuv tervisest hoolimise trend aitavad kaasa mahetoidu laiemale levikule.

Maitsed.ee