Lihas on küll palju kasulikke toitaineid, ent sellega valesti ümber käies suurendad nii vähiriski kui toidumürgituse ohtu. Kuna hooaeg on kohe-kohe algamas, tasub teada, kuidas liha õigesti grillida.

Suvi ja grillimine on paljudele eestlastele peaaegu sünonüümid ning liha on meie menüüsse kuulunud juba üle 10 000 aasta. Küttide ja korilaste hulgas oli liha kõige ihaldatum toit, kuna see andis palju energiat. Inimene on teatavasti segatoiduline, mistõttu ei põlatud kehvema jahiõnne korral ära marju, juurikaid ja muid metsaande. Tänapäeval peegeldab lihatarbimine maa arengutaset: kõige enam liha tarbitakse rikastes tööstusriikides. Soomes tarbitakse liha ca 70 kg inimese kohta aastas, USAs aga oluliselt rohkem.

Liha ja vähirisk

Suvisel grilliperioodil lihatarbimine kasvab. Kahtlemata on liha oluline raua, naatriumi ja valgu allikas, ent nimetatud toitainete sisaldus ei seostu aga alati tervislikkusega. Viimastel aastatel on palju uuritud lihatarbimise seost mitmete vähiliikidega, 2011. a avaldatud metaanalüüs (Chan kaasautoritega) toetab paraku juba varem avastatut:100 g punast liha päevas suurendab soolevähi riski 14% võrra.

2012. aastal avaldatud metaanalüüs (Larsson ja Wolk 2012) näitab, et punase liha ja sellest valmistatud toodete tarbimine suurendab ka pankreasevähi riski. Seos on leitud ka punase liha tarbimise ja II tüübi diabeeti ning südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise vahel.

On võimalik, et rohkelt liha tarbivate inimeste vähirisk kasvab hoopis millegi muu tõttu – näiteks võib põhjuseks olla grillipidudel ja ka muidu lihatoitude saatjaks rohkelt kasutatav alkohol. Paljude maade toitumisteadlased on juba aastaid soovitanud vähendada lihatarbimist ja süüa rohkem marju, puu-ja aedvilju ning täisteratooteid. Suvine grillinõuanne võiks kõlada nii: 100 grammi liha kohta pane grillile või lisa salatina vähemalt 200 grammi aedvilju.

Toidumürgituse oht

Suvine ilm toob lihasööjatele kaasa ka teisegi mure: nimelt kipub see kuuma ilmaga kergemini riknema ja sageneb toidumürgitustesse haigestumine. Selle vältimiseks pea silmas järgnevat:

  • Ära unusta enne grillimist käsi pesta. Samuti pese käed pärast toore lihaga kokkupuudet.
    Säilita liha külmas (+2–+6 C). Reegel kehtib ka vaakumpakendis olevate ja marineeritud toodete kohta. Jälgi hoolikalt ”parim enne” kuupäeva.
  • Väldi toore liha kokkupuudet muude toiduainetega.
  • Ära jäta grillimisel sea- ja kanaliha seest tooreks, sest küpse lihaga väldid Yersinia ja kampülobakteri tekitatud toidumürgituste riski. Looma- ja lambaliha puhul piisab ”medium” küpsetusastmest.
  • Hea pole ka liha mustaks kõrvetada. Nimelt on leitud, et polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ja heterotsüklilised amiinid on kantserogeenid ehk vähitekitajad, mis tekivad liha kõrgel temperatuuril küpsetamisel. Selliseid aineid tekib eriti palju sütel või lõkkes grillitud lihas.
  • Hoia küpsetatud liha eraldi grillimist ootavast toorest lihast ja lihamarinaadist.
  • Toore lihaga kokkupuutunud nõud tuleb pesta pesuvahendi ja kuuma veega ning kuivatatada enne uut kasutamist.
  • Ära säilita grillitud liha soojas üle kahe tunni, see soodustab bakterite paljunemist lihas.

Allikas: Confido Erameditsiinikeskus

Maitsed.ee