4. VAHUVEINIDE VALMISTAMINE

Vahuvein on vein, mis on saadud viinamarjavirde esimesel või juba kääritatud vaikse nn baasveini teisel alkoholkäärimisel ja mille pudeli avamisel vabaneb süsinikdioksiid.

VAHUVEINIDE VALMISTAMINE

Vahuveinide tootmisel toimub veini küllastamine CO2-ga. Selleks võib veini mehaaniliselt balloonist gaseerida, mille tulemusel saadakse odav säästuvahuvein. Parema kvaliteedi ja püsivama mulliga joogi saab kinnistes mahutites käärimise teel, mille käigus CO2-ga küllastumine on looduslike protsesside tulemus.

Kinnistes mahutites kääritamiseks on kasutusel 2 põhilist meetodit:

  • Survemahutis ehk tankis kääritamine – tuntud selle meetodi leiutaja nime järgi ka kui Charmat’ meetod.
  • Viinamarjavirre või vaikne baasvein saab oma CO2 sisalduse hermeetilises mahutis (tank e autoklaav) toimuva kääritusprotsessi käigus. Tegemist on üsna kiire, produktiivse ja suhteliselt odava valmistamisprotsessiga. Nii toodetakse enamik meilgi populaarseid Itaalia vahuveine (Prosecco, Asti jne) ning Saksa Sekt’e aga samuti ka suurem osa kogu maailma vahuveinide toodangust.
  • Pudelis kääritamine – tuntud ka kui klassikaline meetod või traditsiooniline meetod. Vaikne baasvein saab oma CO2 sisalduse hermeetiliselt suletud vahuveinipudelis sinna lisatud pärmi ja suhkru abil toimuva teise käärimise käigus. Niimoodi valmistatud veinidelele annab lisaväärikust kuude või lausa aastatepikkune laagerdumine pudelis pärmisettel (autolüüs). Tegemist on suurt aja- ja töömahtu nõudva ja üsnagi kalli valmistamisprotsessiga. Nii valmib Champagne e Šampanja, Cava ja Crémant, aga ka paljud teised parima kvaliteediga vahuveinid üle kogu maailma.
Maitsed.ee