Pliidil haudub lambahautis, lauale on tõstetud imelise kastmega pakorad ning köögist kostab mõnusat jutuvada. Serveeritud on ka kange must tee ning meid on ootamas põnev sissevaade Eesti moslemite toidulauda. Maitsed.ee kohtus eestlannast moslemi Lembiga, kes selgitas, mida kohalikud molemid söövad.

Viimasel paaril kümnendil on äärmiselt tugevalt maailma uudismeedia ja inimeste teadvusse end surunud islami usk ja moslemite olemasolu. On teada, et ka Eestis elab moslemeid ning nende hulgas on nii sündinud moslemeid kui ka konverteerunuid. Need inimesed söövad ja joovad, kuid teevad seda väheke teistmoodi kui meie. Uurimegi siis, mismoodi.

"Islam ei ole kultuur, vaid religioon. See tähendabki seda, et ei ole olemas ka sellist asja nagu islami toit. On olemas erinevate islamimaade ja kultuuride toidud. Islam, koos oma traditsioonide ja nõuetega, võetakse ja tõstetakse just sellesse kultuuriruumi, kus elatakse ja muudetakse vastavaks selle piirkonna olukorraga. See tähendab ja seda, et toidud on kõikides riikides, kultuurides ja harjumustes erinevad," mainib Lembi, kes avastas islami enda jaoks alles täiskasvanuna.

Selge on see, et Saudi Araabia moslemid söövad teistmoodi kui Maroko, Tuneesia, Jordaania, Liibanoni või Pakistani moslemid. Kui panna kõrvuti Maroko ja Pakistani toidud, siis on need absoluutselt erinevad toidud. Küsimus on pigem nendes reeglites, mida moslemid peavad jälgima oma toidulaua ja -menüü kokku panemisel. Siin on selgelt kaks reeglit - halal ja haram toidud ehk lubatud ja lubamatu. Teine oluline asi, millest tuleb aru saada on see, et moslemid ei ole taimetoitlased, olgugi, et paljuski nii arvatakse. Tõenäoliselt tuleb see sellest, et paljuski levib Islam riikides, kus taimsetest ainetest toitumine on suurema populaarsusega või kuna madalama sissetulekuga riikides on taimedest elamine lihtsalt odavam.

Moslemite toiduloogikat järgides on näiteks selle loo valmimise ajal menüüs lambakarahi, mis nagu nimi ka ütleb on lambalihast terav hautis sibula ja tomatiga. Seda hautist süüakse naan leivaga - kerkinud lihtsast taignast pannil praadides valminud Indiapärane saiatoode -, mida Lembi samuti ise kodus kohe taignast küpsetab. Lisaks sellele valmistab meie võõrustaja valgest kalast kreemise karri ning eelroaks pakoraid, mis on teravas ja maitseanerikkas kikerhernetaignas fritüüritud kartulid või paneer. Paneer on India, Pakistani ja Nepali kuulus juust, mis valmistatakse rasvarohkest piimast - valmistamine võtab aega umbes 25 minutit, mille järel peab juust veel külmas tahenema. Lembi on paneeri teinud ise valmis eelmisel õhtul.

"Paneeri on äärmiselt lihtne teha ning see sobib igale poole - salatitesse, kastmetesse ja niisama süüa," mainib Lembi. Paneeri valmistamisel on vaja vaid valida võimalikult suure rasvasisaldusega piim, millest oleks võimalik kaseiin ehk piimavalk vadakust eraldada.

Mis pole keelatud on lubatud

Sõna halāl tähendab araabia keeles „lubatud, legaalne“, seega on halal liha selline liha, mida moslemid süüa võivad. Islami seadus lähtub seisukohast, et kõik, mis ei ole keelatud, on järelikult lubatud. Erinevalt näiteks juutidest ei piira islam kalade söömist: kalu ei ole vaja kuidagi erilisel viisil tappa ning neid peetakse reeglina kõiki lubatuteks, nagu ka muid mereelukaid.

Sõna haram tähendab araabia keeles „keelatud, illlegaalne“, seega on haram toiduaine või jook selline, mis on moslemitele keelatud. Neid keelde mõningaid siiski on. Moslemitel on keelatud süüa sealiha, veretooteid, midagi, mis on ohverdatud ebajumalale, sellise looma liha, mis on surnud enne reeglitekohast tapmist (ükskõik, kas kägistatud, tugevast löögist, kukkumisest, sarvelöögist, elektrišokist, püssikuulist, gaasist, mürgisüstist), eesliliha, liha söövaid loomi (st neid, kellel on kihvad murdmiseks, näiteks hunt, koer, lõvi jne.), röövlinde (st neid, kellel on küünised) ja kõiki muid selliseid loomi, mis võivad söömisel meile kahju teha (näiteks rotid, mis võivad edasi anda haigusi, igasugused mürkmaod jne).

Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit - veri peab kehast täielikult välajavoolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid. Moslem ei tohi juua ka mingit alkoholi ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid, suitsetamine jm) ehk peaks hoiduma kõigest, mis tervist kahjustab.

Toit on selleks, et elada

"Teame seda, et moslem ei tohi süüa siga. Eestis on see keeruline, kuna Eesti on sealiha maa. Sealihast mööda hiilida või vaadata on keerulisem, kuid sellest saab siiski mööda. Mina ütlen ausalt, et ma igatsen verivorste näiteks, aga muus osas pole probleemi toiduaineid asendada - alati on võimalik asendada siga näiteks lamba või kanaga. Samas põrkame siin selle vastu, et toit, liha peamiselt, peaks olema halal ehk tapetud jumala sõna öeldes ja traditsioonide järgi tapetud. Eestis ei ole halali kahjuks väga kerge leida. Lätis on hästi saada halal liha, samuti Soomes. Eestis on saada turult lammast ja külmutatuna halal-kanaliha. Ka sellega saab hakkama," selgitab Lembi.

Lembi selgitab aga lahti ühe olulise erandi, mis islami reeglites on: halal nõue lendab aknast välja, kui sellest sõltub moslemi elu. See tähendab seda, et halal ja haram ehk load ja keelud on need juhised, mille järgi moslem peaks toituma, kuid kui sealiha on ainus liha, ainus toit, mis on üksikul saarel saadaval, on moslemil luba seda süüa. "Elu ja elus püsimine on kõige olulisem, kuid me moslemitena püüame alati leida laualt või valikust meil sobivad toidud," mainib Lembi.

Veel üks huvitav nüanss islamis, seoses toiduga: moslem usaldab halal toidu ostisel müüjat ehk vastutus tõe osas jääb sellele inimesele, kes moslemile lubab, et tegu on halal toiduga. Usaldus on moslemitel isikuomadusena kõrgel kohal. Näiteks kui Keskturul on seinal kiri, et müügil on halal-lambaliha, siis moslem võtab seda tõena ning kogu vastutus jääb selle tõelevastavuse osas müüjale. Lembi sõnul aga ei ole vaja karta, et turul tegutseva lihamüüjad, kes halal-liha pakuvad, valetaksid.

"Minu üks lemmiktoite on karahi ehk terav lambahautis. Seda rooga saab aga teha ka nii veise- kui sealihaga. Paljuski on aga minu lemmiktoidud vastavuses sellega, mille järgi mul hetkel isu on," lisab Lembi.

Kust osta Eestis halal toitu?

Portaal Kasulik.ee kirjutas mõnda aega tagasi samuti moslemite toidulauast ning keskendus sellele, et kus asuvad Tallinnas halāl-toitu müüvad poed või toidukohad. Kasulik.ee tegi nendest poodidest ja restoranidest ka nimekirja:

  • Halāl-liha ja muid tooteid (datleid, vürtse jmt) on võimalik osta Tallinna mošee poest - Keevise 9.
  • Värsket halal-liha on võimalik osta ka Lasnamäe turult - Pae 70.
  • Hoovis (Pae 76) on väike pood, kust võimalik osta Araabia kaupa (maitseaineid, mahlu, juustu, halal vorsti jmt).
  • Türgi firmade halāl-kaupa on võimalik osta Haljase hulgimüügilao kõrval asuvast poest (Männiku tee 106c).
  • Rose Poultry halāl-kanaliha on müügil enamikes suurematest supermarketikettides Eestis (Maxima, Coop jne).

Halāl-söögikohad Tallinnas:

Islami keskus kirjutab oma veebilehele, et sealne sünagoogi juures asuv koššer restoran on ka moslemitele lubatud. Keskuse lehelt võib veel lugeda, et Tallinnas on ka palju aseri restorane, kus peaks enamikes ka lammas olema halāl, kuna restoranipidajad ise tapavad või ostavad moslemite käest sisse. Sellegi poolest soovitatakse moslemitel sööma minnes järele uurida, kas ikka on tegu halāl-toiduga.

Maitsed.ee