Võileivad on paljude inimeste toidumenüüs väga tähtsal kohal. Seda süüakse nii hommikusöögiks kui tehakse lõunasöögiks tööle kaasa, reisimistest ja matkamisest rääkimata. Võileiva valmistamine ei nõua üldjuhul suurt pingutust ega oskust. Just see teeb need tõenäoliselt populaarseks. Võileib võib olla nii tervislik kui ka vastupidi – vähese toitainesisalduse ja soovimatute kaloritega söögipala. Kõik sõltub, kuidas ja millest seda valmistada.

Võileiva tervislikkus sõltub nii selle põhjast kui ka kattest. Esimese puhul on üks levinumaid koostisosi sai, mis on enamasti valmistatud nisujahust. See on madala toiteväärtuse ja kiudainesisaldusega. Õnneks on saia asendamiseks olemas mitmeid tervislikumaid võimalusi, alates täisteraleivast kuni isevalmistatud jahuvabade põhjadeni välja, vahendab Linnuliha.ee.

Teine asi, mis määrab võileiva tervislikkuse, on kate. Sama kehtib ka siin – on olemas nii tervislikke kui ka vähem tervislikke võimalusi. Ehk siis margariinimäärdest kuni rikkaliku broilerifileeni välja. Viimane sobib hästi just näiteks kaalulangetajate võileiva peale.

Võileibade mõju ainevahetusele on ka teaduslikult uuritud. Näiteks uuris üks teadusgrupp kahe erineva koostisega võileiva seedmiseks kuluvat energiat (sai vs täisteraleib ning poolfabrikaat vs naturaalne kattematerjal). Osalejad, kes sõid saia, mis oli kaetud juustuviiludega (poes müüdavad, kiledesse pakendatud juustuviilud), kulutasid toidu lõhustamiseks 50% vähem energiat ainuüksi seepärast, et nende võileivas oli kasulike toitainete sisaldus oluliselt väiksem (peamiselt kiudaineid ja valke). Mida sellest järeldada?

Eelista kiudainete ja valgurikkaid võileibu. Kalkuni täisteravõileib sobib selleks hästi. Võrreldes saiaga sisaldab see üle 50% rohkem kiudaineid ning kalkuniliha näol on tegu toitainerikka täiskõhu tekitajaga. Ainuüksi kalkuni seedimine aitab sul rohkem kaloreid põletada.

Nüüd aga kööki ja proovige ka ise üks tervislik võileib valmistada!

Maitsed.ee