Katajanokka linnaosa Michelini soovitusega restoran Nokka kutsub igal tööpäeval lõunale. 10-eurose investeeringu järel on võimalik istuda lauda ja süüa eineid, mille panevad taldrikule kokad, kel rinnas maailma olulisema restoranigiidi heakskiidutempel. Äärmiselt argine, samas sümpaatne.

See pole aga veel Michelini tärn, sest Michelini restoranigiid annab peale kolme tärni välja ka soovitusi hea köögiga restoranidele ja neile, kes suudavad alla 40 euro pakkuda õhtusöögiks midagi imelist. Helsingis praamilt maha astudes saab einestada 25-s Michelini giidi soovitusega einelas. Üksnes neljal neist on aga ette näidata tärn – see gastronoomiamaailma maagiline autasu. Kas ja mida Michelinid Helsingile tähendavad?

Toidureis: Helsingi Michelini tärnide sajus
Siiski on Helsingis praegu neli Michelini tärniga restorani, mille hinnaklass ei erine meie tipprestoranide omadest just liiga palju. Põhjus on lihtne. Isegi Soome turg ei ole piisavalt suur. Selleks et tärni saada, pead suutma pakkuda mõistliku hinnaga midagi erilist. Foto: Restoran Demo

Ennekõike loomulikult prestiiži ja nii-öelda Valgesse Maailma kuulumist, gastronoomses ja toidukultuurses mõttes. Mõistagi on toidukultuur osa üldisest kultuurist ning neli Michelini tärni näitavad riigi, linna, piirkonna arengut suuremas plaanis. Heast toidust lugupidajad austavad ühtlasi muud kujutavat ja kirjeldavat kunsti/kultuuri. Samas eeldab selline tärnide arv ka sööjaid, sest olgem ausad, küsida osatakse nende menüüde eest rikkalikult.

Helsingi särab tärnides?

Selge on see, et kõrgkultuur ja -kunst, kuhu kuulub selgelt ka gastronoomia, on väheste inimeste, jõukamate ja haritumate, pärusmaa. Vähene klientide arv (inimesed, kes maailma parimast toidust lugu peavad) ei ole muidugi ainult meie, Eesti, „tragöödia”. Helsingis asunud kahe Michelini tärniga restoran Chez Dominique pani oma uksed kinni 2013. aasta 5. oktoobril. Hans Välimäki, kes sai 1998. aastal asutatud restoranile 2001. aastal esimese ja 2003. aastal teise Michelini tärni ning viis restorani 2009. aastaks maailma parimate restoranide nimekirjas 21. kohale, väsis lihtsalt ära. Maailma parimate hulka pääsemine on kergemini saavutatav, kui leida maailma tasemel nõudlus ja hoida restorani samal tasemel. Peakokki, kes on raske koorma all murdunud või Michelini tärnist ilma jäädes endale jahipüssi või nöörijupiga otsa peale teinud, on rohkem kui ühel käel sõrmi.

Toidureis: Helsingi Michelini tärnide sajus
Ühte Michelini-tärni omava restorani Olo omanikud ja kokad.Foto: Restoran Olo

Siiski on Helsingis praegu neli Michelini tärniga restorani, mille hinnaklass ei erine meie tipprestoranide omadest just liiga palju. Põhjus on lihtne. Isegi Soome turg ei ole piisavalt suur. Selleks et tärni saada, pead suutma pakkuda mõistliku hinnaga midagi erilist. Vaadates praeguseid Helsingi restorane, kellel tärn rinnas – Ask, Olo, Demo ja Chef & Somlelier –, on nende hinnaklass varieeruv. Ei ole vaja alati nii-öelda raha puuga seljas kohale vedada. Tõsi aga on, et sööjaid napib: peale mainitud Chez Dominique'i on oma tärnid kaotanud ja uksed sulgenud varasemad Michelini restoranid Luomo ja Postres.

Soomes on toimunud kaks huvitavat – samasugust, kuid eri valdkonnas – arengut: kui Nokia ennast kokku pakkis ning tööta jäi tuhandeid arendajaid, insenere ja IT-inimesi, lõi elama, õitsema Soome mängutööstus. Loodi Angry Bird ja sadu muid start-up-firmasid, mis pakkusid maailmale uusi vingeid tooteid. Chez Dominique oli Soome gastronoomia „Nokia”, sest sellest tipptoitlustuse haudejaamast väljusid kokad, kes asutasid järjest Helsingisse järgmisi Michelini tärne noppivaid restorane.

Just nii sündis praegu ühte tärni omav restoran Ask, mille üks omanik Filip Langhoff, kes toitlustas Tallinnas einestajaid suvel kraanaga taevasse tõstetuna ja märtsi lõpus Gurmeeteatris, pärines just Hans Välimäki „tallist”. Neid on veel: ka pikalt Michelini tärni hoidnud Luomo restorani looja Jouni Toivanen õppis enda sõnul toidu selgeks just Chez Dominique'is.

Toidureis: Helsingi Michelini tärnide sajus
Kas tasub võtta ette teekond üle lahe „einele”? Otsekohesele küsimusele otsekohene vastus: jah, kindlasti tasub. Foto: Restoran Demo

Kas tasub võtta ette teekond üle laheeinele”?

Otsekohesele küsimusele otsekohene vastus: jah, kindlasti tasub. Küsimus on alati aga, mis on selle hind ja mida oodatakse. Kui vaadata nelja restorani menüüsid, siis imelisi maitseid on leida kamaluga – maailma gastronoomiaklassika Soome ja Põhjamaises kastmes ning keermes. Hind on samuti varieeruv – 62 eurost 109 euroni, olenevalt, kas viie- või seitsmekäigulise õhtusöögina. Kui on soov ka veini või muid sommeljeede spetsiaalselt einete kõrvale sobitatud jooke nautida, tuleb rahakotiraudu aina laiemale ajada. Midagi pole teha, emotsioon on väärt igat senti.

Kindlasti ei tee need neli tärni Helsingi restorane Tallinna omadest paremaks. Kuulsa rehvitootja restoranikaardid ei ole lihtsalt võtnud ega plaani võtta oma areaali endiseid sovietiriike, sealhulgas Baltikumi. Arvamus on, et kui võtaks, oleks Tallinnas aasta või paariga samal hulgal kuldseid tärne kui naabritel 80 kilomeetri kaugusel. Kvaliteeti on Tallinnas roppu moodi, kuid see on põhjanaabritest erinev ja nagu teame, siis erinevus rikastab.

Loomulikult ei taga hind kvaliteeti. Kokk ja tema meeskond on need, kes toidu valmistavad, maitsete suuna kätte annavad ja sööjale naudingu korraldavad. Selge on see, et ainult toidu pärast ei ole paslik praamile ronida ja oma raskelt teenitud eurorahasid naabrite köögis õgides raisata. Uudishimu Helsingi maitsete järele peaks olema ikkagi see, mis üle lahe veab.

Toidureis: Helsingi Michelini tärnide sajus
Michelini toidugiid.Foto: Micheline

Mis need Michelini tärnid üldse on?

Michelini tärnid on ihaldatuimad gastronoomiamaailma tunnustused, mida jagatakse salajastel testimistel kogutud informatsiooni alusel. Autokummifirma Michelin on tärne jaganud enam kui 80 aastat, toona loodud ja siiani kasutuses oleva restoranide hindamissüsteemi järgi. Restorane hinnatakse nelja kriteeriumi alusel: toidu maitse, disain, peakoka „käekiri” ehk köögi isikupära ning hinna ja kvaliteedi suhe.

Kõige enam on tärne Prantsusmaal, kust ka tärnisüsteem pärineb. Tärnide jagamine algas koos autokummide tootja Michelini tunnustatud maanteekaartide The Michelin Guide turuletulekuga eelmise sajandi alguses. Algselt juhtisid tärnid autoreisijate tähelepanu mõnele söögikohale, kuhu peaks kindlasti minema. Ajapikku on tärnidest saanud täiesti lahutamatud kvaliteedimärgid.

Prantsuse rehvitootja Michelini maanteekaartide algne idee oli loomulikult rohkem autokumme müüa, kuid 1926. aastal anti maanteekaartidele lisaväärtust restoranide ühe-tärnilise hindamissüsteemiga. Kuna prantslased oma sügava kulinaariaaustusega olid toona ainus rahvus, kes oleks võtnud toidu nimel ette pikki sõite mööda riiki, laiendati 1936. aastaks restoranidele antavate tärnide süsteemi kolme tärnini.

Tärnidele anti ka selged tähendused, mis lihtsustatud keeles võiksid tähendada järgmist.

  • Üks Michelini tärn tähistas restorani, millesse tasub sisse astuda, kui ollakse söögikoha lähistel.
  • Kaks Michelini tärni tähendasid, et lähipiirkonnas asudes tasuks kindlasti selle restorani menüüd maitsma minna.
  • Kolm Michelini tärni andsid mõista, et kohe ja nüüd tuleks jätta kõik, mis teoksil, ning sõita restoraniga tutvuma.
Allikas: Maitsed.ee