Lapsepõlve ja kooli salamaitse on alati olnud kartulikrõpsud. Samuti on pidevalt räägitud, kui halvad on tervisele õlis praetud kaloririkkad kartulilaastud, mille allaloputamiseks kulub hea kogus magusat koolajooki. Aga … krõpsud ei pea alati olema ebatervislikud. Krõps kui selline on igasugune toitainete säilitamise eesmärgil kuivatatud toiduaine.

Alustamegi sellest, mis see krõps on. Tegemist on õhukese juurvilja- või lihalõiguga, mis on maitseainete lisamisel kuivatatud, frititud või praetud, ühesõnaga dehüdreeritud ja krõbedaks muudetud. Maailma üks populaarsemaid snäkke ehk kartulikrõps on aga ainult üliväike, kuid tuntuim osa kogu krõpsude maitsevalikust. Muuseas, leivakrõpsud on praegu ühed kiiremini populaarsust võitvad ampsud turul.

Suvine aeg toob meid tahes-tahtmata olukorda, kus ei soovi köögis pikalt aega veeta, pigem sooviksime süüa midagi kerget ja mahlast. Samad parameetrid kehtivad loomulikult ka snäkkide ja ampsude kohta – poest valitakse kerged ja maitsvad vähese vaevaga lauale tulevad ampsud. Eeldus on ka, et amps, snäkk – siinkohal siis krõps – oleks tervislik.

Laias laastus saab krõpsud jagada esiteks kaheks: tervislikud ja ebatervislikud. Küsimus ei ole niivõrd valmistatava krõpsu tooraines, vaid valmistusviisis: õliga või õlita. Tervislikud krõpsud jagunevad omakorda kas lihalisteks või juurviljalisteks. Jätame hetkel lihad ja kalad kõrvale, mõtleme juurviljast. Väike nimekiri, mida kuivatatuna maitsta: maniokk, malanga, violetne maguskartul, kollane maguskartul, porgand, peet, suvikõrvits, kaalikas, sellerijuur, mädarõikajuur, kõrvits, aga miks mitte ka maasikas, õun, pirn, ploom ja nii edasi.

Kuidas kodus tervislikku krõpsu teha?

Kodune krõpsuvalmistamine on imelihtne. Selleks on kolm lihtsat varianti: klassikaline kuivatamine, kerge oliiviõliga röstimine ja frittimine. Igal tehnikal on oma panus krõpsude lõppmaitsesse ja krõpsu krõbedusse, samuti kaloraaži. Samuti erinevad nende krõpsude valmistamise ajad.

Õpetus koduste krõpsude valmistamiseks on aga üsna lihtne.

Koori juurviljad ja lõika õhukesteks viiludeks (umbes 1 mm või pisut vähem) – koorimisnoa, köögimandoliini, köögikombaini viilutusteraga või piisava osavuse korral lihtsalt terava kööginoaga. Vajadusel kuivata viilud köögipaberiga, seejärel sega kausis oliiviõli, soola, pipra ja soovi korral ürtidega korralikult läbi ning laota ühe kihina küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180-kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni juurviljad on krõbedad (täpne aeg sõltub viilude paksusest, kontrolli vahepeal, kas on vaja kauem küpsetada või varem ahjust välja võtta). Poole küpsemisaja järel keera viiludel teine külg – ahjuukse avamine vahepeal täidab ka liigse auru eemaldamise eesmärki.

Pange tähele, et nii saab valmistada igasuguseid juurvilju, samuti puuvilju. Tulemused on erinevad ja ajakulu samuti. Kuivatamisel ei lisata krõpsudele õli. Temperatuur on ahjul pigem 50–60 kraadi ja kuivatamiseks kulub enamasti pool ööpäeva. Fritüür seevastu valmistab aga krõpsud kiiresti, jälgida tuleb, et õli krõpse liialt ei kõrvetaks.

Liha ja kala krõpsudeks ehk jerky’ks valmistamine saab toimuda ainult kuivatamise teel – 99% lihamahladest tuleb eemaldada. Erinevus on aga see, et liha ja kala võib enne õli ning maitseainetega maitsestada. Keeruline, kuid põnev maailm. Katsetage ise kodus või alustage sellega, et uurige, mis kuivi tervislikke krõpse on selvehallides müügil.

Maitsed.ee