Socio uuringukeskuse poolt läbiviidud 808 küsitletuga online-uuring tõi välja keskmise Eesti ketšupitarbija profiili – eesti rahvusest pereinimene, kes ostab ketšupit peamiselt maitse ja brändi järgi, et seda süüa grill-lihaga ja kasutada toidu valmistamiseks.

Ketšupitarbimist käsitleva uuringu kohaselt kasutavad inimesed ketšupit kõige sagedamini grillitud liha ja šašlõki juures (71%), toidu valmistamiseks (52%), aga ka friikartulite ja hamburgeriga (37%). Harvemate valikutena nimetati ketšupit kastmena, leivakattena ning söögikordade vahepalana.

Uuringu raames küsiti tarbijatelt, milliste kriteeriumide alusel nad ketšupit poest valivad. 84% vastanutest märkis, et valikul on oluline maitse, 63% ostab kindlaid brände, 53% peab oluliseks naturaalsust, 48% tervislikkust ja 46% eestimaist päritolu. Loetletutest vähem oluliseks peavad tarbijad soodushinda ja pakendi välimust ning kasutusmugavust.

Uuring kaardistas ka ketšupi võimalikke alternatiive, millest ülekaalukalt enim mainiti hapukoort ja maitsestamata jogurtit (84%), neile järgnesid majonees, sinep, isevalmistatud kastmed ja mädarõigas. Võrreldes aasta varasema sarnase uuringuga on langenud BBQ- ja tomatikastmete kasutamine.

Keskmine tarbija ostab ketšupit korra kuus või harvem. Kui mehed ja naised ostavad ketšupit pea võrdselt ning tarbimiselt ei eristu selgelt ükski vanusegrupp, siis toob uuring siiski välja, et eestlased on üle kahe korra suuremad ketšupitarbijad kui Eestis elavate teiste rahvuste esindajad. Ketšupit tarbivad enim lastega pered ning kõige vähem üksi elavad inimesed. Eestimaalaste eelistatuim ketšupibränd on ülekaalukalt Felix, millele järgnevad Heinz ja Salvest.

Maitsed.ee