Kosmosetehnoloogia areneb üha kiiremini ning uudsed tehnilised lahendused võimaldavad ka rahvusvahelisel kosmosejaamal (ISS) hõlpsamini töötada. Nüüdseks on saavutatud ka bioloogiline läbimurre – saadi hakkama söödavate taimede kasvatamisega – ning NASA on kosmosemissioonide tuleviku suhtes optimistlikum kui kunagi varem.

Jaanuari lõpus teatasid Vene teadlased, et rahvusvahelises kosmosejaamas viibivad kosmonaudid on suutnud edukalt hakkama saada toiduks mõeldud taimede kasvatamisega. Järgmiste päevade jooksul tegelesid teadlased juuremoodulite analüüsimisega, et selgitada välja, kas taimed on söögikõlblikud. Analüüsid näitasid, et taimed on täielikult söödavad ning nende toodetud seemned on kvaliteetsed. Kosmosetaimede kasvatamise projektis osalenud teadlane Margarita Levinskih kinnitas, et taimed ei erine märkimisväärselt Maal kasvavatest taimedest, vahendas Telegram.

Kasvatatud taimedeks olid nisu, herned ja salat ning peagi istutatakse kasvuhoonesse ka riisi, paprikaid ja aruluste perekonda kuuluvat brachypodium distachyoni. Kosmoses kasvatamiseks olid riis ja aruluste sobivad seetõttu, et nende taimede genoomid lubavad teadlastel kõige kergemini uurida, kas kosmoses kasvamine võib taimedes tekitada geneetilisi anomaaliaid.

Taimed võivad ISS-i aidata mitmel moel

Teadlased on soovinud kosmosejaamas toitu kasvatada mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks on ka astronautide väljahingatava süsinikdioksiidi sidumine ja see, et nende kasvatamisel saab kosmosejaam kompostina kasutada inimjäätmeid. Samuti võimaldaks kosmoses kasvav toit kergemakaalulisi kosmoselende ISS-i, sest osa toidust oleks juba kohapeal saadaval ning see vähendaks lendude kütusekulusid. Praegu saab ISS kogu oma toidu varustamismissioonide kaudu, kus toit lennutatakse Maalt kosmosejaama. Taimede kohapeal kasvatamine võib muuta reaalsemaks ka pikemaajalisi missioone (näiteks Marsile) ning muuta ISS-i Maal toimuvast üha sõltumatuks.

Kosmosejaamas kasvatatud toidul on ka otseseid hüvesid. Üheks on mitmekülgsema toitumise võimalus: astronaudid saavad rohkem vaheldust dehüdreeritud ja külmutatud toitudele. Taimedel on ka psühholoogiline mõju. “Igapäevaselt taime eest hoolitsemine pakub aitab stressi maandada ja teeb olemise kodusemaks,” ütles NASA teadlane Howard Levine. NASA sõnul on suurimaks probleemiks taimede kasvatamisel piisavas koguses toitaineterikka mulla transportimine.

Taimede kosmosejaamas kasvatamise ajalugu

Esimest korda saadeti taimi kosmosesse 2007. aastal ja toona olid katsejänesteks vürtsbasiiliku seemned. Enamik seemneid toodi tagasi Maale spetsiaalsetes kambrites kasvatamiseks, kuid 16 seemet jäeti ISS-ile eksperimendi jaoks. Lennuinsener Clayton Anderson dokumenteeris taimede kasvu, pildistades taimi kolme nädala vältel ning kohe veenduti katse edukuses. 2010. aastal saatis NASA ISS-ile lilli, et näha, kas need kasvavad kaaluta olekus. Harilik müürlook suutis hakata idanema ning kasvatas juuri samamoodi nagu Maal, tõestades, et taimed ei vaja kasvamiseks gravitatsiooni.

ISS-is kasvavad taimed kasvuhoones nimega Lada, millel on eemaldatavad juuremoodulid, kus astronaudid saavad kasvatada mitu generatsiooni taimi, enne kui moodulite toitained otsa saavad. Mooduli ärakasutamise puhul saadetakse see tagasi Maale, et bioloogid saaksid uurida, kas nendesse ja taimede lehtedesse on tekkinud kahjulikke mikroobe või sattunud saastet ISS-i keskkonnast.

NASA soovib tulevikus uurida, kas taimed saavad kasvada Kuul ning selle jaoks plaanitakse 2015. aastal saata Kuule spetsiaalne kanister, milles oleks taimele kõik eluks vajalik, ja külvatud seemned. Väike grupp teadlasi, õpilasi ja vabatahtlikke – Lunar Plant Growth Habitati meeskond – hakkab uurima taimede idanemist Kuu gravitatsiooni ja radiatsiooni mõju all. Kui NASA suudab Kuul edukalt taimi kasvatada, võib see olla hüppelauaks mitmetele tulevikusaavutustele, aidates mõista nii elu mehhanisme kui ka maaväliste eluvormide (kasvõi taimede) eksisteerimise tõenäosust.

Maitsed.ee