Maapirn on päevalille sugulane ning kui lähemalt vaadata, leiab taimedel ühe ühise sarnasuse, milleks on toekas ja pikk vars. Kui päevalill annab saagiks maitsvaid seemneid, siis maapirni, mis on rahvasuus tuntud ka juudikartuli ja vanapagana kartuli nime all, kõige maitsvam osa asub mullas.

Maapirni mugulad on kasulikud seedimisele, sisaldavad rikkalikult mineraalaineid (kaaliumi-, magneesiumi-, fosfori- ja kaltsiumiühendeid), vitamiine (B-rühma vitamiine ja vähesel määral ka C-rühma vitamiine), foolhapet, karotenoide. Maapirn ei sisalda tärklist, vaid inuliini, ning sobib seetõttu suurepäraselt ka diabeetikutele ning on looduslik magusaisu leevendaja, vahendab Elukunst.com.

Taim on vähenõudlik ning kasvab praktiliselt igal pool. Taim talub kuni 35-kraadist pakast ning talveks maasse jäänud mugulaid võib kuni kevadeni välja kaevata. Kui maapirn on juba aeda istutatud, siis naljalt temast enam lahti ei saa – seega tasuks võitlemise asemel maapirni häid omadusi maksimaalselt ära kasutada.

Mida maapirnist valmistada?

Tasub teada, et mugulad kipuvad seistes pruuniks minema, seega tasuks neid sidrunihappega üle pritsida. Mugulaid on hea kasutada riivituna salatites, lisada suppidele või küpsetistesse (pannkoogid).

Kõige klassikalisem variant on süüa maapirni hapukoorega. Lihtsalt riivi maapirn, sega see hapukoorega ning maitsesta. Maapirni võib lisada näiteks porgandikotlettidesse.

Stoovitud maapirn:

Pool kausitäit maapirne valada üle kuuma veega ning lasta neil paar minutit kuumas vees seista. Seejärel eemaldada mugulatelt koor ning lõigata seibideks. Seibidele lisada veerand kuni pool pakki võid, veidi muskaatpähklit ning soola ning valada üle rõõsa koorega. Seejuures jälgida, et maapirnid kaetud oleksid. Nüüd panna maapirnid keema. Kui seibid on pehmeks keenud, segada juurde tükeldatud petersell.

Maitsed.ee