Internetis on kõiksugu informatsiooni – alates sellest, kuidas autot parandada ja lõpetades sellega, kuidas koduste vahenditega hambaid ravida. Tihti leiab asjakohast infot, kuid sageli on raske mõista, millist artiklit tasub ja millist mitte tõsiselt võtta. Täpselt samamoodi on internet täis toitumis- ja tervisealast materjali.

Minu arvates on päris huvitav, kuidas inimeste seas on hakanud kulutulena levima toitumisalased tõekspidamised, näiteks paleo-, toor- või taimetoitumine. Neist igaüks toetub oma kindlatele tõekspidamistele ja pakub midagi kasulikku, kuid pikemalt jälgides muutub toidusedel ühekülgseks ja keha ei saa kõiki vajalike toitained õiges koguses kätte. Leian, et oluline pole nui neljaks mõne kindla dieeditüübi tõekspidamisi kummarada, vaid oskus igaühest neist parim võtta. Lihtsustatuna on siin minu viis soovitust tervislikuks toitumiseks:

Söö palju köögivilju

Juurviljad ei anna toidule ainult ilusat naturaalset värvi, vaid sisaldavad ka ohtralt vitamiine ja mineraalaineid. Näiteks, kui tahad paremat kontrolli oma portsjoni üle, siis tõsta taldrikule kõigepealt juurviljad – brokoli, paprika, spinat, porgand, tomat jne. Valik on sinu. Pea meeles, et ainult juurviljadest toitumine jääb su organismile siiski väheks. Seega jäta taldrikule ruumi ka täiendavate hõrgutiste jaoks, vahendab Linnuliha.ee.

Toit sisaldagu rasvu

Üheksakümnendatel laialt levima hakanud arvamus, et rasv teeb paksuks ja on ebatervislik, mõjutab tänaseni paljude inimeste toiduvalikut. Kui rasvad oleksid organismis ainult energiaallikad, siis oleks see võib-olla isegi mõistetav. Paraku on rasvade roll aga tunduvalt tähtsam. Näiteks reguleerivad rasvad organismis hormoonide tootmist, mis omakorda mõjutavad organismi ainevahetust, tuju, und, söögiisu ja kehakaalu.

Küsimus on pigem selles, milliseid rasvu süüa? Tervislikud rasvad on viimastel aastatel palju kõneainet pälvinud. Nimelt on mitmed tugevad teadustööd tõestanud, et mitte just kõik küllastunud rasvhapped ei ole süüdlased meie tervisehädades. Näiteks liha, juust ja piimatooted sobivad toidulauale hästi. Samas on teadlased üksmeelel , et oliiviõli, pähklid ja avokaado sisaldavad tervislikke rasvu. Viimase tervislikest omadusest räägib ka üks uuring, milles analüüsiti üle 17 000 inimese toitumist. Osalejatel, kes sõid rohkem avokaadot, esines poole vähem ainevahetushäireid, millel on tugev seos südamehaiguste ja diabeedi tekkega. Samuti oli neil väiksem kaal ja kõhu ümbermõõt. ¹

Valkudel olgu tähtis koht sinu taldrikul

Meie juuksed, nahk, luud, lihased ja rakud koosnevad valkudest. Seega ei saa neist üle ega ümber. Laias laastus on inimese kehas esindatud 20 erinevat ehitusblokki ehk aminohapet. Kuna meie keha nendest üheksat ise ei tooda, siis peame need kätte saama toidust. Seetõttu on ülioluline, et toit pakuks kõiki asendamatuid aminohappeid. Näiteks broileriliha, veiseliha, muna- ja piimavalgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid. Seda loetelu saab pikendada kui näiteks lisada kalkun, oad (koos riisiga) ja kinoaseemned. Viimane ei ole mitte ainult suurepärane süsivesikute allikas, vaid sisaldab ka kvaliteetset valku, kuid võrreldes teiste toitudega väiksemas koguses.

Kasuta tervislikke küpsetusviise

Kas teadsid, et tervislik tooraine ei tähenda alati tervisliku einet? Erinevad küpsetusviisid mõjutavad toidu omadusi erinevalt. Kui valmistad liha, siis eelista grillimist, keetmist, hautamist või ahjus küpsetamist. (Kirjutan varsti põhjalikuma blogipostituse sellest, kuidas valmistada toitu nii, et maksimaalselt toitaineid alles jääks).

Tarbi vett

Vesi on tähtis organismi korrapäraseks toimimiseks ja ilma selleta oleks elu täiesti võimatu. Inimese organism omastab vett jookide ja toiduga, kaotab aga uriiniga, higistamisel ja kopsudest veeauruna. Kuna kaotatud vedelik tuleb taastada, on tähtis tarbida piisavalt vett. Joo vähemalt 1,5 liitrit puhast vett iga päev.

Soovitan kõigil oma toidukorrad eelnevale tuginedes uue pilguga üle vaadata!

Maitsed.ee