Uus uurimus väidab, et Gröönimaa elanikkonna vähenemisel mängis olulist rolli üksluine toit. Selle suure saare asukad lihtsalt tüdinesid hüljeste söömisest.

80 Gröönimaa muistse asuka skeleti uurimine heitis valgust küsimusele, miks viikingite järeltulijad Gröönimaalt umbes 600 aasta eest kadusid. Ajaloolased on selle üle kaua pead murdnud. Teadaolevalt kadusid nn põhjala rahvad Gröönimaalt 15. sajandi paiku, pärast sadu aastaid sellel saarel elamist. Ühe teooria järgi põhjustas lahkumise karm ja külm kliima, millega asukad ei suutnud kohaneda, vahendab Imeline Ajalugu.

Selle teooria on aga Taani-Kanada teadlaste töörühm nüüd kõrvale lükanud. Töörühm uuris isotoopanalüüsi abil 80 skeletti, et selgitada välja, mida Gröönimaa muistsed asukad sõid. Selgus, et inimesed kohanesid arktilise kliimaga hästi. Aja edenedes koosnes põhjala rahvaste toit üha suuremal määral hüljestest. 14. sajandil moodustasid hülged 50-80 protsenti nende toidust.

Teadlased arvavad seetõttu, et Gröönimaa asukad rändasid minema, sest „neil sai maailma äärel hüljeste söömisest kõrini“. „Põhjala rahvaste Gröönimaal elamise ajastu lõpust pärinevate haualeidude seas pole näiteks palju noorte naiste skelette. See viitab, et just noored inimesed lahkusid. Kui aga väheneb sünnitusealiste naiste hulk, ei suuda ka rahvas püsima jääda,“ ütles Nils Lynnerup Kopenhaageni Ülikoolist.

Maitsed.ee