Me kõik armastame toitu. Vähemalt arvame nii. Kuid siiski tekitab Eesti inimene aastas keskmiselt 54 kg toidujäätmeid, millest toidukadu moodustab 36% ehk 20 kg. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära.

Peale selle tekib toidujäätmeid kui ka toidukadu kõikidel teistel toiduahela etappidel (kodumajapidamised, toitlustusasutused, kauplused, toidu tootmine). Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 12 000 tonni toidukaupa. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub kuni 9 000 tonnini aastas. Siiski tekitavad kõige enam toidujäätmeid, sh toidukadu kodumajapidamised (üle 70% kogu toidujäätmete tekkest ehk ligi 70 000 tonni aastas). Toidukaona viskavad Eesti pered ära kokku üle 25 000 tonni aastas, vahendab veebileht Tarbitoitutargalt.ee.

Eesti keskmine perekond viskab toidukaona aastas ära ca 120 euro väärtuses toitu (lastega leibkond isegi ca 200 euro eest aastas). Kokku raiskavad Eesti pered 63 miljoni euro väärtuses toitu aastas. Toidukauplustes jääb toitu müümata hinnanguliselt 22 miljonit eurot eest. See tähendab, et kokku viskame toidukaona Eestis ära ligi 100 miljoni euro eest toitu aastas.

Võtame toitu iseenesestmõistetavana. Elame ühiskonnas, kus tundub, et toit on kõikjal ja igal pool. Ja kui me seda raiskame või ära viskame, ei tunne me end halvasti, sest meile tundub, et toitu on veel ja see ei saa otsa.

On inimesi, kes raiskavad toitu, sest nad saavad seda endale lubada. Nende jaoks on toit odav ja kõigest väike osa eelarvest. Samas arvavad ka väiksemaid koguseid toitu ära viskavad inimesed, et sellega nad suurt pilti ei mõjuta. Vale puha!

Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub päev-päevalt aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, alates põllumajandusest kuni tarbimiseni.

Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka tohutult muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

Toidujäätmete teemat peetakse eelkõige rikkamate riikide probleemiks ja toidu raiskamise ja ära viskamise poolest jääb Eesti veel arenenud riikidele alla. Kuid see on siiski kõigest aja küsimus. Hoolimata eestlaste väiksemast sissetulekust ja tarbimismahust näitavad vastavad uuringud, et toidukao näitajad ei jää enam väga kaugele teiste arenenud riikide omast.

Toidu raiskamise vähendamist ei saa muuta üleöö. See on paljuski kinni inimeste harjumustes. Suureks abiks on hea planeerimine – nädalamenüü, ostunimekirjade koostamine, ja ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest.

Tarbi toitu targalt, sest kui jätkame raiskamist, saab see otsa. Ja seda kiiremini, kui arvata oskame!

Maitsed.ee