4. Karotenoidid teevad porgandi punaseks ja sööja terveks

Porgandid ja teised kollased, punased ja ka rohelised köögiviljad sisaldavad rikkalikult karotenoide, millest beeta-karoteen on A-vitamiini eelühend. Selleks et beeta-karoteenist saaks vajalik A-vitamiin, hoolitsevad soolebakterid.

Taimedest pärit eelühendeid tarbides ei ole võimalik saada vitamiini üleannust, halvimal juhul võib nahk muutuda kollakamaks – siis tuleb tagasi tõmmata. Liig on ohtlik aga rasedatele. Naturaalset A-vitamiini leidub loomses toidus, nagu kalamaksaõli, täispiim, muna, või, juust, kohupiim.

A-vitamiin tugevdab immuunsust oluliselt. Uuringud näitavad, et A-vitamiini puudusest tingitult esineb infektsioone ja haigestumisi rohkem. Haiguse ajal kulutab keha palju A-vitamiini, selle vaegust kompenseerimata ollakse pärast haigust uute järjestikuste nakkuste vastu endiselt kaitsetud, eriti väikelapsed.

A-vitamiin on seotud esmaste organismi barjääride naha, kopsude ja soolestikuga, nende organite pealispinna terviklikkusest sõltub, kas bakter või viirus saab sinna kinnituda ja haigestumist vallandada. A-vitamiin aitab kaasa lima ja teiste eritiste tekkele, mis peaksid nakataja esmalt kinni püüdma, kahjutuks tegema ja seejärel organismist eemaldama.

Juba 1930ndatel aastatel tehtud uurimuses lastega tõdeti, et haigestumist ja koolist puudumist haiguse tõttu esines vähem neil, kes sõid karotenoididerikast toitu. Paradoks on muidugi selles, et karotenoidid imenduvad hästi koos rasvhapetega ja kergelt kuumtöödelduna, ent keetmisel karotenoidide hulk kahjuks väheneb.

Kõik, kel on rohkem stressi, kroonilisi haigusi, infektsioone või kes on kokkupuutes keskkondlike toksiinidega ja radiatsiooniga, peaksid sööma rohkem karotenoididerikkaid toiduaineid. Nendeks on kollased puuviljad, rohelised ja kollased köögiviljad, nagu lehtkapsas, spinat, petersell, porgand, maguskartul ehk bataat, suvikõrvits, kabatšokk, talikõrvits, mango, kuivatatud aprikoosid, tšillipipar, võilillejuur jt.

Maitsed.ee