Keskmise eestimaalase soovitatava ja tegeliku toitumise vahe, mis kindlaks tehtud toitumissoovituste ja uuringuga, on üpris suur, nagu võib näha ka juuresolevalt pildilt.

Allpool on toodud 2000 kcal päevas tarbiva inimese soovituslik nädalane toidu kogus toidugruppide kaupa ja edasi tegelikult söödud kogus rahvastiku toitumisuuringu põhjal, vahendab Maaleht.

“Eriti hull on olukord maiustustega, mis tekitavad püramiidile katuse peale,” ütles Tervise Arengu Instituudi (TAI) seire ja hindamise osakonna juhataja Eha Nurk. Magusat süüakse soovituslikust kaks-kolm korda rohkem. Eestimaalased söövad ka liha tunduvalt rohkem, kui tervislik oleks. “Me armastame hirmsasti liha süüa. Liha ja lihatoodete tarbimist tuleks kõvasti vähendada, et jõuda soovitusliku maksimumini,” ütles Nurk.

Seevastu leiba, kartulit, kala ning puu- ja köögivilja süüakse vähe. Ka pähkleid ja õlisid kasutame liiga vähe, saades rasva peamiselt lihatoodetest, kus on peidetud loomne rasv. Õlidest, seemnetest ja pähklitest saab lisaks kalale ja mereandidele aga kasulikke oomega-3 rasvhappeid, millest meil kipub vajaka jääma.

“Kõige murettekitavam on see, et me ei saa piisavalt D-vita­miini. See on ainus toidulisand, mida peaksime tarbima vähemalt neil kuudel, mille nimetuses on r-täht,” märkis Eha Nurk.

Vale toitumise tagajärjed on tänaval näha – suur osa täiskasvanuid ja ka aina suurem hulk lapsi on ülekaalulised või lausa rasvunud. Mida vanem vanusegrupp, seda rohkem on nende seas ülekaalulisi inimesi. Näiteks 55–59aastaste meeste seas on neid umbes 85% ja naiste hulgas ligi 75%.

TASUB TEADA: Soovitused keskmisele eestimaalasele

  • Söö rohkem täisteraviljatooteid (leib, pudrud), vähem saia ja rafineeritud jahust tooteid. Söö vaheldumisi eri tootjate leiba, nii saad toitaineid mitmekesisemalt.
  • Suurenda köögiviljade söömist minimaalselt kolme portsjonini päevas (s.o kokku vähemalt 300 grammi). Vali erinevaid köögivilju, sh kaunvilju.
  • Suurenda puuvilja- ja marjavalikut. Eelista mahlale terveid puu- ja köögivilju nii värskelt kui söökide-jookide koostises.
  • Asenda magustatud piimatooted magustamata toodetega ning maitsesta neid ise puuviljade või marjadega.
  • Suurenda kalasöömist. Eelista värskest kalast tehtud toite kalatoodetele.
  • Vähenda punase liha kogust ning asenda osa kala ja linnu­lihaga. Valmis (linnu)lihatooteid söö võimalikult harva.
  • Suurenda seemnete, pähklite ja mandlite söömist, võileivamäärdeid kasuta tagasihoidlikult.
  • Vähenda oluliselt suhkru ning magusate ja soolaste näkside hulka kuuluvate toitude söömist. Peale n-ö tavalise suhkru ja mee kuuluvad siia ka moos, šokolaad, kommid, küpsised, saiakesed, koogid jm küpsetised, müslibatoonid, kohuke, jäätis, puding, kondenspiim, kõik magustatud joogid, nt karastus- ja mahlajoogid, nektar, morss, energiajoogid, kali, maitsestatud vesi, jäätee ja vitamiinidega rikastatud vesi ning soolastest näksidest näiteks kartulikrõpsud, küüslauguleivakesed, popkorn, soolapähklid.

Allikas: Tervise Arengu Instituut

Maitsed.ee