4. Toida soolestikus pesitsevaid häid baktereid

Maitsed.ee
Foto: Shutterstock

"Iga inimene peab olema hea aednik oma bakterite jaoks. Kui häirub nende tasakaal, siis tekivad probleemid,” ütleb doktor Adik Levin.

Ta peab silmas soolestiku mikrofloorat, mille tervisest sõltub suures osas meie immuunsüsteemi vastupanuvõime ning organismi toitainete imendumise võimekus. Seepärast on hästi toimiv soolestik ja seal asetsevate bakterite tasakaal eriti oluline viiruste- ja gripiperioodil. Ka uuringud on kinnitanud, et kui igapäevane menüü sisaldab hapendatud toiduaineid, vähenevad külmetushaigused ja nende kulg on kergem.

Soolestikus mikrofoorat parandades saab lisaks immuunsusele tõsta ka stressitaluvust ning isegi langetada stressihormooni kortisooli taset. Soolestiku mikrofloora viivad tasakaalust välja stress, liigne suhkur ja töödeldud toit menüüs, samuti antibiootikumide ja muude tugevate ravimite tarvitamine. Düsbioosi ehk bakteriaalse tasakaalu häirumise tagajärjel toodetakse rohkem põletikutekitajaid, mis viivad organismi nõrgenemiseni. Stressi korral on üsna levinud, et tahaks rohkem süüa ning seejuures just kalori- ja rasvarikkamaid toiduaineid, mis sisaldavad vähe kiudaineid. Mõned inimesed aga kaotavad stressi korral hoopis isu ning nende toiduvalik ja kogus kahanevad oluliselt. Mõlema toitumise korral jäävad nälga ka soolestikus elavad head bakterid.

Nende toitmine on aga äärmiselt oluline, sest mikrofloorat parandades saab lisaks immuunsusele tõsta ka stressitaluvust ning isegi langetada stressihormooni kortisooli taset. Seda tänu sellele, et stressiolukorras toodavad head bakterid suures koguses vajaminevaid B-vitamiine. Bakterid mõjutavad ka inimese kehakaalu, osalevad kolesterooli tasakaalu seadmisel, vere tootmiseks vajaliku heemi sünteesis ja teistes olulistes protsessides.

Maitsed.ee
Foto: Shutterstock

Head bakterid armastavad maiustada kiudainetega

Häid baktereid rõõmustavad peamiselt taimses toidus sisalduvad kiudained – seega mida mitmekesisemalt ja rikkalikumas koguses neid süüa, seda parem. Paraku sisaldab enamike inimeste igapäevane toit kiudaineid soovitatavast poole vähem. Peenest nisujahust saiast eriti palju kiudaineid ei saa, täisterajahust rukkileivast aga küll. Kõige suuremas koguses kiudaineid pakuvad köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis võiksid moodustada suurima osa päevasest toiduvalikust. Väga head kiudaineallikad on ka kaunviljad – oad, läätsed ja herned –, mida sobib hästi kasutada nii salatites, suppides, hautistes kui küpsetistes. Palju kiudaineid annavad veel pähklid ja seemned, mis sisaldavad lisaks rikkalikult mineraalaineid, vitamiine, taimset valku ja kasulikke rasvhappeid.

Iga päev tasub süüa ka 1-2 portsjonit hapendatud köögivilja, näiteks hapukapsast ja hapukurki. Hästi sobivad jogurtidki, ent soovitatavalt maitsestamata ehk lisatud suhkruta ning maitseks saab neile ise lisada marju ja puuvilju. Magusad piimatooted kuuluvad maiustuste alla ning nende söömist on mõistlik piirata nii täiskasvanutel kui lastel.

Sisemist elukooslust toetavad veel hapendatud joogid – keefir, pett ja hapupiim. Kodus saab neid ise valmistada piimaseene abil. Teeseene abil valmib aga maitsev kombucha nimeline jook. Need kõik annavad häid baktereid, mis soodustavad hea tasakaalu kujunemist soolestikus. Juba kohanenud bakterite toitmiseks sobivad hästi nii nimetatud prebiootilised toidud, millest tuntumad on sigur, maapirn, või-lillelehed, takjas, agaav, küüslauk, porrulauk, sibul, spargel, rukis, oder, banaan ja teised.

Heade bakterite kasvu soodustavad veel klorofülli sisaldavad rohelised kapsad ja lehtviljad. Salatiletist leiab ka nisuvõrsed, mida saab ise aknalaual edasi kasvatada ja millest sobib teha mahla või lisada võrseid smuutisse. Soolestiku tervist toetavad samuti kondipuljongid, milles leidub lisaks kaltsiumile ja magneesiumile ka želatiini ja kollageeni.

4/4
Maitsed.ee