Vana aasta lõppedes ning uut aastat tervitades on ikka olnud kombeks keskenduda iseendale ja anda lubadusi oma tervist silmas pidades. Varem või hiljem jõuab igaüks tõdemuseni, et kõige suurem õnn ongi just hea tervis.

Lubasid uuel aastal paremini sööma hakata? Allpool leiad, millele keskenduda, et süüa uuel aastal toitainerikkamalt ja mitmekesisemalt.

Söö iga päev õiges koguses erinevat värvi köögivilju!

Soovitus on süüa minimaalselt kolm portsjonit (3 x 100 grammi) ehk peotäit köögivilju päevas. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi inimese organism saada piisavalt vajalikke vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja vett. Köögiviljade söömise puhul tuleb meeles pidada lihtsat reeglit: söö köögivilju vikerkaarevärvides. Erinevad värvid sisaldavad erisuguseid toitaineid.

  • Söö rohkem rohelist värvi köögivilju nagu peakapsas, Hiina kapsas, lehtsalat, lehtkapsas, spinat, jääsalat, rukola, rooskapsas, brokoli, seller, rohelised herned.
  • Ära unusta ürte – petersell, koriander, tüümian, basiilik, piparmünt.

Joo puhast vett!

Enamik meie rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena ja kaitseb elutähtsaid organeid, osaleb kehavormide säilitamises ja on oluline naha tervisele. Vesi aitab ka organismil vabaneda jääkainetest – higi ja uriiniga väljuvad kehast paljud jääkained.

  • Veevajadus sõltub mitmetest füsioloogilistest ja tegevusega seotud asjaoludest: vanusest, töö ja tegevuse iseloomust, tervislikust seisundist, ümbritsevast kliimast, suurenenud higistamisest (kuum ilm, raske kehaline töö), suurenenud soolade tarbimisest.
  • Kui süüa normaalselt, siis saame enamiku vedelikuvajadusest toidust, näiteks puu- ja köögiviljadest, supist ja jookidest. Täiskasvanu võiks vett juua päevas lisaks 2-3 klaasi.

Eelista liha asemel kala!

Viimase statistika andmetel sööb eestlane kordades liiga palju liha ja seda just töödeldud lihatoodete näol. Mitmed pikaajalised uuringud on kindlaks teinud, et liigne töödeldud lihatoodete tarbimine võib lõppeda varajase surmaga. Toitumisteadlased soovitavad kala süüa 2-3 korda nädalas. Kalaliha pakub meie organismile hädavajalikke mineraale ja vitamiine ning valku, et tagada keha normaalne funktsioneerimine.

Kalades leiduv rasv on väga kasulik ja seda ei ole vaja karta! Tegelikult sisaldab kala rohkesti polüküllastumata rasvhappeid, eriti just oomega-3-rasvhappeid, mis on olulised normaalse ainevahetuse tagamiseks, vereringe ja immuunsuse parandamiseks. Samuti soodustavad need ajutegevust ja on põletikuvastase toimega. Kalas leidub ka talvekuudel vajaka jäävat D-vitamiini.

  • Oomega-3-rasvhapped on asendamatud rasvhapped, mida keha ise ei sünteesi ning mis jõuavad meie organismi vaid söödava toidu kaudu.
  • Süüa tuleks nii punast kui valget kala, vähem aga kalakonserve, soola- ja suitsukala, sest viimased sisaldavad palju soola.
  • Oled taimetoitlane või vegan? Lisa oma toidumenüüsse kanepiseemned – need seemned sisaldavad inimorganismile väga vajalikke oomega-3 ja oomega-6 rasvhappeid ja seda ka õiges vahekorras – 3:1

Tee vahepaladeks smuutisid!

Smuutide valmistamine on hea viis, kuidas kätte saada igapäevased köögivilja ja puuvilja/marja portsjonid. Soovitav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja-/marjaportsjonit ja kolm köögiviljaportsjonit.

  • Parim smuuti vedeldaja on vesi.
  • Väldi smuutide tegemisel magustatud piimatooteid.

Tee rohkem smuutisid!

Maitsed.ee