Eile tõusis tugevalt tähelepanu keskpunkti asjaolu, et veganite lapsed, kes on samuti sunnitud toituma vanemate eeskujul, tuuakse aina tihemini lastehaiglasse, probleemideks aneemia, alatoitumine, krambid ja kasvupeetused. Kuid küsimus ei ole vaid veganluses või toortoitluses, ega ka omnivoorluses või rohkes lihasöömises - küsimus on üldisemas inimeste rumalas, tasakaalustamata ja läbimõtlemata toitumises.

Eile alanud käsikähmlus arstide, toidunõustajate ja veganite/taimetoitlaste vahel on veel kandnud vähe villa, kuid selge on see, et maailmas on inimesi, kes on konventsionaalse toitumise poolt ja ka neid, kes soovivad toituda eriilmeliselt ja teist moodi. Vaba maa annab võimaluse igal inimesel talitada nii nagu meil endal soovi on, kahjuks aga ei ole suutnud ükski osapool selgitada arusaadavalt ja selgituste, näpunäidetega, miks just nende toitumisloogika on õige ja tervislik.

Nagu ma ka pealkirjas mainisin, siis küsimus ei ole vaid veganluses või toortoitluses, ega ka omnivoorluses või rohkes lihasöömises - küsimus on üldisemas inimeste rumalas, tasakaalustamata ja läbimõtlemata toitumises. Täpsemalt siis selles, et me sööme asju, mille tarbimise eel ei ole me teinud omale selgeks, kas ja miks on see meile kasulik/kahjulik. Lisaks, kuidas see meie organismis laguneb, kui palju seda kurnab ja milliseid negatiivseid/positiivseid mõjusid omab.

Konventsionaalsed omnivoorid söövad nii, sest nii on alati seda tehtud. Veganid ja toortoitlased sellepärst, et neil on loomadest kahju ja sellepärast, et nii on väidetavat tervislikum. Toortoitlaste mantraks on maagiline termilise töötlemise temperatuur, mille kohaselt ütleb biloogia, et siis säilitavad toorained endas enim vajalikke aineid. Põhjused on kõigele ja kõigile olemas.

Väide on see, et enamus inimesi, nii veganeid kui liha tarbijaid söövad valesti, tasakaalustamatult ja üheplaaniliselt. Kui oled lihaarmastaja, siis ei pea menüü koosnema 80% lihast. Samuti on vale, kui vegan toitub vaid banaanis. Mõlmad kirjeldatud juhtumid on minu tutvusringkonnast pärit ning nende taga reaalsed inimesed.

See tähendab, et kindlasti on veganina võimalik elada täisväärtuslikult, kui väga täpselt kõiki reegleid järgida, tarbida piisavalt vitamiine, mineraale, valke, süsivesikuid. Sama kehtib ka omnivooride kohta. Jõuamegi taas selleni, et pole vahet, mis on sinu valitud toidusedel või toitumisloogika, asi peab olema läbimõeldud, tark ja mitmekülgne. Siinjuures võiks nentida, et tõenäoliselt söövad veganid kordades paremini kui muud, sest oma piiragutest tulenevalt on neil vaja pidevalt oma toitumist planeerida, jälgida ja maitseid sättida.

Teine suur probleem tänapäevases toidutarbimises on see, et enamustel meil on puudulik igapäevane toiduaegade regulaarsus. See tuleb peamiselt sellest, et aina vähem on perekondi, kus erinevad generatsioonid elavad koos või lähestikku, mis omakorda koostöös pideva ajapuudusega ei taga, et toit oleks alati õigelajal laual, inimesed laua taga. See tähendab, et süüakse, millal ja kus juhtub, mille tulemusel süüakse, mida juhtub. See aga ei taga õiget kehalist toimimist.

Kogu selle tiraadi mõte on lihtne: ükskõik, mis on teie eelistus, sööge teadlikult, lugege kirjandust, valige, kust ja mida ostate, valmistage rohkem toitu ise, laiendage oma toidusedelit. Mõelge globaalselt, toimige lokaalselt, arvestage loodusega, rohelise jalajäljega, kuid peamiselt lähtuge ikka oma tervisest, oma laste tervisest.

Maitsed.ee