Aprill, aprill … Naljakuu murrab oma lõpupäevadel talve, kuna hakkab meile pakkuma vähehaaval erinevat värskelt looduses kasvanud toidukraami. Pisitasa, kuid siiski - naat ja karulauk ilmuvad välja, kuusevõrsed ... See tähendab, et saame vähehaaval alustada hooajalist toitumist.

Lähtume sellest, mis on turul, poes ja looduses saada ning inkorporeerime need toiduained kohe oma menüüsse. Kui pea pistab välja esimene karulauk või rabarber, laseme sellel kohe hea maitsta. Minge ja pange kaskedele voolikud külge ja võtke viimane mahl, mida januga juua. Kui näeme metsas kuusevõrseid tekkimas, korjame ära ja pistame suppi või hautisse, kruvime maitsevõid ja nii edasi.

Peaasjalikult aga tuleks hakata vaatama suvesse ning mõtlema sellele, kuidas õige hooajalise toidukraami saabumisel oma menüüd ja toidukombestikku muuta. Püüdke paigutada end ajastusse, kui kasvuhooneid ja -lahuseid ei olnud, kui isegi teisest linnast toodud toidukraam oli kallis ja kõike tuli ise kasvatada.

Selliselt mõeldes on võimalik saavutada tunnetus, mille järgi käitudes tarvitamegi tomati tulekul seda vitamiinirikast ja maitsvat marja kümnel erineval moel. Sama värske kurgi, kartuli ja lillkapsaga. Täpselt samal moel tuleks lähtuda ka ulukiliha ja merest püütuga. Minge turule või tüüdake oma tuttavat kalurit küsimusega, mida hetkel lastakse või püütakse. Ja tooge koju just nüüd laialt saada olevat lihalist.

Hooajaline toitumine ei tähenda loomulikult, et võiks langeda toidualane variatiivsus, kuid tõstke sesoonne kaup taldrikul kuninglikku keskmesse. Loomulikult tundub aprillis tomatist kirjutamine absurdina, kuid peame harjutama end selle mõttega ja muutuma õhinapõhiseks. Kaubahallid on harukordselt head kohad, kust toitu muretseda, kuid hakkame aina tihedamini taas käima turul, laadal ja uurima “käest kätte” toiduvõrgustikes pakutavat. Mõistan, et talv on muutnud meid mugavaks ja laisaks, nüüd aga on aeg raputada tolm maitsemeeltelt ning süüa talupoeglikult.

eelviimased-28
Foto: Ester Vaitmaa
Maitsed.ee