Näib, et iga järgmine põlvkond on aina haigem kui eelmine. Kuigi toitumisteadlased leiavad, et meie toitumine on viimase 50 aastaga oluliselt paranenud, näitab reaalsus hoopis midagi muud. Meie vanavanemad tegid ise võid, praadisid searasvaga, jõid täisrasvast piima ning tegid rasket füüsilist tööd, aga paljud neist on veel praegugi kõrges vanuses hea tervise juures.

Tänapäeval me aga vähendame süsivesikuid, eemaldame rasva, küpsetame vähem, sööme rohkem, tarbime geneetiliselt modifitseeritud ja sünteetiliselt magustatud töödeldud toite ning veedame suurema osa aega istudes, vahendab Telegram.

Austraalias New South Walesi piirkonnas talus üles kasvanud John Golding, kes on tänaseks vanaisa kaheteistkümnele lapselapsele, ütleb, et tema lapsepõlves oli toitu alati napilt. Igas peres oli 7–9 last ja toidukordadel ei jätkunud kunagi teist portsjonit. Ülesöömine oli välistatud ja ka leiva tarbimist tuli piirata, et see liiga ruttu otsa ei saaks. Ja muidugi oli igal perel oma suur köögiviljaaed.

Kalorite piiramine pikendab eluiga

Ameerika ajakirjanik ja aktivist Michael Pollan kirjutab väljaandes The New York Times Magazine, et me peaksime kõik vähem sööma. Suur hulk teadustöid viitab sellele, et lihtsalt vähem söömine aeglustab vananemisprotsessi ning on parim viis toitumise abil vähki ennetada. Loomkatsetel on leitud, et piiratud kalorsusega dieedil olevad rotid vananevad ilma tavapäraselt vanusega kaasnevate haigusteta, erinevalt tavadieedil olevatest loomadest, kellest valdav enamus sureb mõne kroonilise haiguse tõttu nagu vähk või südame-veresoonkonna haigused. Kahe uurimuse põhjal arvatakse, et tarbitavate kalorite piiramine aktiveerib regulaatorgeenid, mis pikendavad rakkude eluiga.

Süüdlane on töödeldud toit

John Golding kommenteerib, et tema lapsepõlves söödi harva töödeldud toitu: “Meil ei olnud üldse pakendatud toitusid. Lüpsime iga päev paari lehma, et teha võid ja teisi toitusid.“ Köögi- ja puuviljad olid kergesti kättesaadavad ja igapäevased toidud, liha söödi harva. Ning toitu ei lastud mitte kunagi raisku minna.

Me ei peaks sööma mitte midagi sellist, mida meie vanavanemad ei tunnistaks toiduks. Kujutle, kui segaduses oleks meie esivanemad tänapäevases supermarketis – nad ei tunnistaks suuremat osa pakendatud toidukaupu toiduks. Hea näide sellest, kuidas klassikaline toit vahetab moodsad toidukaubad välja, on margariini lugu. Margariini reklaamiti või tervisliku asendajana, mis pidi ennetama suurt hulka haigusi. Paljud inimesed üle maailma kahtlesid selles nõuandes ja täna teame, et neil oli õigus: või on mitu korda tervislikum, kui margariin kunagi olla saaks.

Kogu lääne toitumiskultuur on liikunud täistoitudelt rafineeritud toidule, komplekssetelt süsivesikutelt lihtsatele süsivesikutele ning toidukultuurilt toitumisteadusele.

Igal aastal tutvustatakse 17 000 uut toidukaupa ning turundus matab ammu toidukultuuri enda alla. Toitumisteadlased, kes peaksid aitama meil paremini süüa, on sageli sellesama tööstusega mestis ning toiduainetööstus kasutab neid ära selleks, et rohkem müüa ja traditsioonilist toitumist alahinnata.

Toidukultuur ei ole see, mis ta oli

Paljude maade ametlikud toitumissoovitused on aastakümneid hoiatanud kõrge rasvasisaldusega toitude ohtlikkuse eest. Ometi ei ole see “rasvavaba“ mantra suutnud ära hoida ülekaalulisuse epideemiat. Ning mitmed uuringud näitavad, et tervislike rasvade poolest rikas dieet aitab tegelikult veresuhkrut tasakaalus hoida, vere lipiidide profiili parandada ning ülekaalulisust vähendada.

Meie vanavanemad ei veetnud päevi laua taga istudes või õhtuid diivanil lösutades. Nad tegid terve päeva füüsilist tööd ning autode asemel käisid jala või ratsutasid hobusega. Keegi ei teadnud mitte midagi toidutalumatustest ega osanud süsivesikuid karta.

Maitsed.ee