2. Milleks õunad head on?

IMG_1719

Õunad aitavad paljude haiguste ja terviserikete puhul.

Kõrge vererõhk – õun aitab kehast ülearuse keedusoola ja vee välja viia, mõjudes vererõhku alandavalt.

Kolesterool – pektiin seostub soolestikus rasvadega, mis alandab kolesterooli taset. See ennetab katu teket veresoontes ning selle kaudu vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski.

Peavalud – õuntes sisalduvad toimeained leevendavad migreeni ning kui eelmisel õhtul tarbitud alkohol ennast peavaluga meelde tuletab, alusta hommikut paari õunaga.

Vähk – õunte fütotoitained ennetavad ja võitlevad vähiga, kiudained aitavad ennetada soolestikuvähki. Ameerika vähiliidu teadlased on leidnud, et flavanooliderikaste õunte söömine aitab vähendada kõhunäärme vähi riski 23%. Cornelli ülikooli teadlased on identifitseerinud õunakoores mitmeid ühendeid, mis pidurdavad vähirakkude kasvu maksas, soolestikus ja rinnakoes.

Õunaseemned sisaldavad sarnaselt aprikoosituumadele amügdaliini, millele on omistatud tugev vähivastane toime. Kuna see laguneb organismis mürgiseks sinihappeks, siis on hoiatatud, et õunaseemneid ei tohiks palju süüa. Kuid selleks, et saada õunaseemnetest ohtlikku kogust sinihapet, on neid vaja ära süüa kordades suurem hulk, kui ükski inimene reaalselt võimeline on. Öeldakse, et mürgistuse tekkeks tuleks ära süüa 100 ploomi või aprikoosi seemet, mille amügdaliini sisaldus on 3%. Õunte puhul on see alla 0,8%.

Diabeet – kõigest üks õun päevas aitab vähendada II tüübi diabeedi tekke riski 28%. õuntes sisalduvad veeslahustuvad kiudained aitavad vähendada tugevaid veresuhkru kõikumisi.

Soolestik – seedimishäirete ja kõhukinnisuse korral söö enne lõunasööki üks õun, sest see reguleerib bakterite paljunemist sooltes. Kiudained aitavad käärsooles kas liigset vett absorbeerida või seda lisada, normaliseerides seedimist kõhukinnisuse ja -lahtisuse puhul. Kiudained aitavad leevendada ka ärritunud soole sündroomi, mida iseloomustab kõhukinnisus või -lahtisus, kõhuvalu ja gaasid.

Hambad – üks lõunasöögijärgne õun mõjub tihti paremini kui hambaravi – õuna närimine puhastab hästi hambavahesid, suurendab süljenäärmete tööd ja vähendab bakterite hulka suuõõnes.

Alzheimeri tõbi – loomkatsed on näidanud, et õunamahla joomine aitab ennetada Alzheimeri tõbe ja võidelda ajurakkude vananemise ilmingutega.

Parkinsoni tõbi – on leitud, et inimesed, kes tarbivad kiudainerikkaid toite, on paremini kaitsud Parkinsoni tõve eest. Samuti aitab seda ennetada õunte antioksüdantide sisaldus.

Immuunsüsteem – antioksüdandid, eriti punastes õuntes leiduv kvertsetiin, aitavad tugevdada immuunsüsteemi ning õuntes leiduv C-vitamiin toetab seda omalt poolt veelgi.

2/2
Maitsed.ee