Viimastel nädalatel Eesti poodides ringi kolades on jäänud silma pilt, kus lisaks hiiglaslikele arbuuse (inglisekeelest otse tõlgituna veemelon ehk watermelon) täis kastidele on juur- ja puuviljaletidest aina suurema osa võtmas enda alla ka teist liiki melonid - kantaluubid, Gallia melonid, Kesk-Aasia melonid ja nii edasi. Teine üllatus on aga see, et nende melonite hinnad on tihti kollasel sildil ja üldse äärmiselt mõistlikud - olenevalt liigist 0,89 kuni poolteist eurot kilo eest. Teeme lähemalt tutvust nende diureetikumideks kutsutud viljadega.

Melonid on üldiselt pärit Aafrikast ja Aasiast, kuna kasvamiseks nõuavad need viljad lisaks veele ka pidevat soojust ja palju valgust. Kasvamiseks vajab melon näiteks rohkem päikest ja kuivemat õhku kui kurk. Eestis on võimalik nii arbuuse kui muid meloneid kasvatada, kuid seda siis vaid kasvuhoones. Melonid sisaldavad sordist olenevalt 4–18% suhk­ruid, palju karotiini, foolhapet ja C-vitamiini. Vilju süüakse valminult peamiselt toorelt, harvemini kuivata­tult, neist valmistatakse keedist, kompotti, siirupit ja tehismett, seemneist pressitakse õli.

Melonil on 7–12 alamliiki ja teisendit (näiteks kurkmelon, konomonmelon, kantaluup, võrkmelon, mangomelon), kaubanduses eristatakse põhiliselt kolme melonitüüpi: siledakoorelisi meloneid, võrkmeloneid ja kantaluupe. Varasemalt on meloneid peetud kõrvitsaliste alamliigiks, kuid nüüd on nad klassifitseeritud täiesti eriliigilise taimena.

Hinnad all: spikker, milline melon poest magustoiduks osta?
Foto: Wikipedia

Suurema osa melonist moodustab vesi, mis muudab selle vilja äärmiselt mõnusaks viisiks, kuidas kehasse vedelikku viia. Me kõik teame seda tunnet, kuidas arbuusi või mõne mahlasema meloni söömise järel pole vaja kaua oodata, kui piltlikult öeldes "loodus kutsuma hakkab". See muudab melonid ka headeks diureetikumideks.

Olgugi, et Eesti keeles kutsutakse teda pisut teise nimega on maailma levinuim ja kuulsaim melon arbuus, inglise keelest otse tõlgituna veemelon ehk watermelon. Arbuus on kõrbetaim, mis tähendab, et nõuab sooja ja talub päris hästi põuda. Arbuus pärineb algselt Aafrikast. Enamikule arbuusisortidest on Eesti suvi liiga jahe ja lühike, mistõttu nende viljad meie oludes ei valmi. Siiski on ka sorte, mida meiegi avamaal edukalt kasvatada saame. Eestis siiski on avamaal kasvatamiseks vaja vähemalt katteloori.

Hinnad all: spikker, milline melon poest magustoiduks osta?
Foto: Erikorgu.ee

Tulles aga kirjelduste juures tagasi meid peamiselt huvitava osa juurde ehk melonite söömise juurde, tuleb märkida, et igal melonil on oma maitse, oma mahlasus ja oma suhkrusus. Igaljuhul sobib kõiki arbuuse ja meloneid tarbida toorelt, lihtsalt puuviljana. Samuti sobivad need mahlased, mesised viljad salatitesse, smuutidesse, kookidesse, aga ka marinaadidesse. Kõige lihtsam ja ka mõnusam on lihtsalt poest ostetud melon vähekese aja jooksul külmikus jahutada ning külmal päeval lahtilõigatuna lihtsalt "pintslisse pista".

Vaatame nüüd aga lähemalt kuidas meloneid valida, milline melon valida ja mis melonites peidus on!

Maitsed.ee