Craig Tannock on 90-ndate algusest Šotimaal Glasgow’s kontserdikohti pidanud ja alates 1994. aastast vegansöögikohti rajanud. Tegemist on pika ja huvitava teekonnaga, mille jooksul on tulnud palju raskusi ületada. Ettevõttel on praegu kuus vegankohvikut, baari ja kohta ning hiljuti avati uus ettevõtmine Leithis Edinburghis. Kohtadest on saanud Šotimaa kultuuri- ja veganlustaristu olulised osad ning üks neist, Mono, võitis 2016. aastal Glasgow’ Kaubanduskoja Glasgow’ lemmikettevõtte auhinna.

Craig tutvustab oma lugu, räägib saadud õppetundidest ning jagab oma kogemusi 4. novembril Kultuurikatlas toimuval Tallinna Taimetoidumessil, kus ta peab loengut „Veganluse normaliseerimine – Glasgow’ kogemus”. Enne siia saabumist nõustus Craig lahkelt vastama mõnele küsimusele.

Craig, kuidas on veganlus aastate jooksul Glasgow’s ja Šotimaal muutunud? Millised veganlusturud on Glasgow ja Šotimaa?

See on tundmatuseni muutunud. Minust sai vegan 1982. aastal, sel ajal oli väga vähe vegantooteid saada ja kui mõni erand välja arvata, olid need halva kvaliteediga. Samas olid aga toitude peamised koostisosad saadaval ja ma sain igati hästi süüa.

Minu meelest ei olnud 80-ndatel Šotimaal ega Ühendkuningriigis erilist vegankogukonda. Vahel kuulsin, et kusagil on veel mõni vegan, aga kohtasin neid harva. 1984. aastal kolisin Glasgow’sse ja alles 80-ndate lõpus sain teada, et veganeid on tegelikult rohkem. Asi arenes 90-ndatel edasi ja lõpuks hakkas kujunema midagi väikese kogukonna taolist, kuigi aastaid oli kõik siiski veel üsna uimane ning elavnemine algas alles nii viis või kuus aastat tagasi. Siis toimus aga plahvatus, mitte ainult Glasgow’s, vaid samal ajal kogu maailmas ning see pole veel lõppenud. Minu arvates võib isegi öelda, et muutused on kiirenemas. 2010. aastal võis Šotimaa veganettevõtted ühe käes sõrmedel üles lugeda ja enamik neist kuulusid meile. Ei oska öelda, palju neid nüüdseks on, aga kindlasti 60 kuni 100, ja pooled neist alustasid viimase paari aasta sees.

Kumbi on sinu toidukohtade klientide hulgas rohkem - veganeid või taimetoitlasi?

Mõni aasta tagasi ei olnud meie klientide enamus veganid ega taimetoitlased. Suuresti oli tegu inimestega, kellele meeldisid meie kohad ja neis pakutav toit. Praegu on olukord muutuma hakanud ja oletan, et enamik meie klientidest on nüüd taimetoitlased ning nende seas on ilmselt rohkem veganeid kui taimetoitlasi. See on ülisuur muutus ning tunneme ennast nüüd veganitena mugavamalt ja kindlamalt. Kedagi me hukka ei mõista, oleme lihtsalt enesekindlamad ja rohkem valmis oma vaateid selgitama.

Minu meelest on veganturg väga suur. Ilmselgelt ei ole ainult veganid vegantoodetest huvitatud. Kvaliteet on peamine. Kui mõne konkreetse vegantoote kvaliteet on hea, siis võib see kõigile meeldida.

Mis on veganettevõttega alustamisel kõige olulisem?

Ma ei näe ettevõtte käimalükkamisel mingit mõtet, kui kõik selles osalevad inimesed ei ole õnnelikud. Minu arvates käib see põhimõte igasuguse projekti kohta, olgu tegemist veganluse või millegi muuga; samas pean lisama, et veganlusega seotud äris on selline lähenemine hädavajalik. Kuidas saab väita, et austus ja osavõtlikkus on sulle olulised, kui sa ei anna oma parimat, et luua töötajatele meeldiv keskkond?

Mida on Glasgow’l vegantoidust huvitujatele pakkuda?

Selleks, et külastada kõiki veganitele mõeldud baare ja söögikohti, on vaja vähemalt kolme päeva, paremal juhul tervet nädalat. See jätab ka aega linna teiste kultuuriliste külgedega tutvumiseks: igasugust elavat muusikat kuulata, teatris käia, kunstinäitusi ja palju muud külastada. Soovitan ka mägismaale minekuks aega varuda. Sealne loodus on hingematvalt ilus. Suurepäraseid elamusi pakuks sõit läbi Glencoe, rongisõit Fort Williamist Mallaigi (seda saab teha ka aururongiga!), Skye saar ja muidugi mõni viskitehas.

Maitsed.ee