Eesti rahvakalendri järgi algas vastlatega pooleteise kuu pikkune paast, mille lõpetab aprillis otsekohese nimega aeg – lihavõttepühad. Paastu seostatakse üldiselt usuga. Seda on mainitud nii Vanas Testamendis, koraanis kui ka paljudes teistes religioossetes tekstides. Mis on paast ning millised on maailma parimad dieedid?

Paastumine ei ole sama, mis lihtlabane nälgimine. Paast on, ja on alati olnud, väga teadlik protsess, mida ette võttes tuleb end üsna karmiks kannatuseks ette valmistada. Soovitatakse leida inimene, kellel on teadmisi paastus n-ö käehoidja mängimiseks.

Võib öelda, et paast on sama vana kui meie. Seda toidust hoidumist on kasutatud tervise hoidmise ja parandamise eesmärgil nii Vana-Kreekas ja Lähis-Ida riikides kui ka kõigis muistsetes kultuurides. Suured pühakud, nagu Kristus, Buddha ja teised, on tekstide järgi paastust lugu pidanud. Eesti vanarahva seas oli paastul oluline tähendus nii hinge kui ka keha puhastamisel. Suure paastu ajal ei söödud liha, muna, piima ega ka kala. Kuna loomi tapeti toonastel aegadel üksnes sügiseti mihklipäeval, langes paastuaeg kokku liha otsasaamisega vastlapäeval ja kestis kuni lihavõttepühadeni ehk umbes seitse nädalat.

Toitumisspetsialist Mai Maser nimetab erinevaid paastumise vorme: tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või kindla toidu (liha) söömist keelav paast.

Maitsed.ee
Toitumisspetsialist Mai Maser nimetab erinevaid paastumise vorme: tuntud on täispaast, vedelikupaast (juuakse vett, mahla, biojogurtit), monopaast (süüakse üht toiduainet pikema aja jooksul, nt värsket puu- ja köögivilja) või kindla toidu (liha) söömist keelav paast.Foto: Shutterstock

“Paast võib kesta ööpäeva (24 tundi), 3–8 päeva või 14–15 päeva kuni 25 päeva. Paastu pikkus määratakse kuuri käigus. Paastukuuri soovitatakse korrata kaks-kolm korda aastas või teha igal nädalal ööpäevast paastumist. Esimest paastu võiks alustada kergemalt, näiteks regulaarsete koormusvabade päevadena, mis võetakse ette kolmel-neljal korral 8–10 kuni 10–12 päeva järel. Koormusvabadel päevadel tuleb süüa 400–800 g puuvilju ja juua kaks kuni neli tassi taimeteed. Võib juua ka juurviljapuljongit. Puuviljad tuleks jagada päeva peale ja süüa iga 1–2 tunni tagant. Oluline on hoolikas mälumine, mis aktiveerib suu limaskesta ja muid kudesid, eemaldab suuõõnest ebameeldiva lõhna ning elavdab soolestiku peristaltikat (soolesisaldist edasilükkav soole liikumine),” selgitab Maser.

5:2-nimeline paast on saanud viimasel ajal küllaltki populaarseks. Kahel päeval nädalas kärbitakse tarbitavate kalorite hulk neljandikuni tavalisest kalorite hulgast (umbes 600 kcal meestele ja 500 kcal naistele). Samal ajal tuleb tarbida ohtralt vett ja taimeteesid. Ülejäänud viiel nädalapäeval toitutakse tavapäraselt. Selline paast ei ole kuigi kurnav, kuid nädalast kalorite sissesöömise bilanssi arvestades söövad mehed ikkagi umbes 1,5 päeva ehk ca 3800 kilokalori võrra vähem.

Veel on teada paast, kus ühe ööpäeva jooksul hoitakse mittesöömise aega pikana. Varajase õhtusöögi ja hilise hommikusöögi vahel on võimalus lubada seedesüsteemile puhkust, isegi kuni 18 tundi. See tekitab kehas olukorra, kus tarbitakse säilitatud varurasvu. Piirates enda söömise aja ööpäevas umbes kaheksale tunnile, vähenevad põletikulised reaktsioonid ning paranevad tuju ja mälu. Seda seetõttu, et veresuhkru tase ei kõigu ja aju kasutab energiaks glükoosi asemel lühikese ahelaga rasvhappeid.

Maitsed.ee
Veel on teada paast, kus ühe ööpäeva jooksul hoitakse mittesöömise aega pikana. Varajase õhtusöögi ja hilise hommikusöögi vahel on võimalus lubada seedesüsteemile puhkust, isegi kuni 18 tundi. See tekitab kehas olukorra, kus tarbitakse säilitatud varurasvu.Foto: Shutterstock

Viis maailma parimat paastu ehk dieeti

Igal aastal tehakse nimekirju ja järjestusi, millised on maailma kõige edukamad paastud ja dieedid. U.S. News on kokku pannud ka 2017. aasta nimekirja neist toitumisloogikatest, mis võiksid tagada parema elu. Nimekirja oluliseim tingimus on see, et dieet ei oleks lihtsalt kaalu langetamiseks. Vaade on laiem – see on suunatud heale elule, mille oluline osa on õige toitumine, korras kaal ja mõnus olemine. Vaatame järele, milliseid toitumisreegleid 2017. aastal järgida.

1. Dieet DASH

Seitsmendat aastat järjest maailma parimaks dieediks valitud DASH tähendab inglise keeles dietary approaches to stop hypertension. See on toitumissuund, mille idee on vähendada hüpertensiooni ehk kõrget vererõhku. Dieedi idee on äärmiselt lihtne: vähendada tugevalt soola söömist koos toiduga. Plaan on süüa päevas mitte enam kui 2300 milligrammi soola (viil pitsat sisaldab näiteks juba ligi 700 milligrammi soola) ning toituda peaasjalikult puuviljadest, juurviljadest ja teraviljadest. See polegi otseselt dieet, vaid üks pisike muudatus oma toidusedelis. Vähendatud sool paneb meid valima parema maitsega värskeid toite. Sellele dieedile tõigi võidu lihtsus ja loogilisus. Loobu soolast ja asjad laabuvad praktiliselt iseenesest.

2. Vahemere dieet

Meilgi väga tuntud Vahemere dieet võtab šnitti sellest, mida süüakse Vahemerd übritsevates riikides. Menüüs on palju kala ja mereande, värskeid puu- ja juurvilju ning teraviljatooteid. Taaskord äärmiselt lihtsa ja selge ideega dieet, mille suund on pigem aktiivsuse suurendamisele kui räigele kasinusele ja embargole. Dieedi teisele kohale aitas tõenäoliselt kaasa selle väga maitsev toiduvalik.

3. MIND-dieet

Dieet, mille eesmärk on parandada mälu ja aju. See on piltlikult segu kahest esimesest dieedist. Esile on tõstetud aga loogikad ja toitumisideed, mis aitavad parandada mälu, ajutegevust, mõtte- ja keskendumisvõimet. Selleks et aidata hoida ära näiteks Alzheimeri tõbe ja muid ajuhaiguseid, süüakse palju marju, pähkleid, oliive, rohelisi juurvilju, salateid ja nii edasi.

4. Fleksitaardieet

Aastaid on olnud trendiks fleksitarianismist lähtuv dieet, mille pani kirja toitumisteadlane Dawn Jackson Blatner. See on dieet, mis on mõeldud inimestele, kes sooviksid olla taimetoitlased, kuid ei taha või suuda lihast täielikult loobuda. Mõte on süüa võimalikult palju taimseid toite ja lihaasendajaid, nagu tofut, läätsi, ube ja nii edasi. Samas, kui vahel süüakse ka liha – näiteks õhtusöögiks või nädalavahetusel –, pole sellest ka midagi hullu. Oluline on olla rahul nii toiduks oleva juurika kui ka lihaga.

5. Mayo Kliiniku dieet

Rochesteris Minnesota osariigis asuv Mayo kliinik on töötanud välja dieedi, mille esmane mõte on asendada halvad harjumused heade harjumustega – seda siis toitumises. Väikeste ümberkorraldustega saavutatakse suuri elustiilimuutusi. Seda aga aegamisi. Mõte on süüa suuremas koguses vähese kalorsusega toite, nagu juurvilju ja puuvilju, kuid samal ajal mitte keelata endale ka liha, maiustusi, pastat ja muid mõnusamaid toite.

Allikas: Maitsed.ee