Taimetoit pakub alati äärmiselt peeneid emotsionaalseid elamusi, seda nii maitsete kui ka inimeste suhtumise poolest sellesse. On padupooldajaid, on paduvastaseid ja siis on need keskmikud, kelle meelest on vaid taimedest toitumine karni- ja omnivoorile hea vaheldus.

Maailmakuulus koomik Dylan Moran ütleb ühes oma etenduses: „Ka mina olen taimetoitlane, vaid selle erinevusega, et ma söön palju liha.“ Sedasi saab lahterdada enamikku inimesi ning selles pole midagi halba. Samas tuleks kõigesööjatel pöörata enam tähelepanu sellele, et taimne toit ei ole vaid lihakõrvane, vaid on äärmiselt rikas, kui mitte kõige rikkam, toidugrupp maailmas. Teisalt tuleks ka padutaimetoitlastel austada teiste inimeste soovi salatit ikkagi mõne liha/kala/kanaga süüa.

Tõsi on, et planeedi esimesed inimesed oli veganid, nad tarbisid vaid taimi, pähkleid, juuri ja õisi ning said kenasti oma eluga hakkama. Samas oli liha see, mis andis piisavalt kiiresti piisavalt palju energiat, et areneks välja Homo sapiens sapiens praegusel kujul. Kuna aga praegu, 21. sajandi alguses, ei ole meil vaja püüda odadega mammuteid või ka töötada 12-tunniseid vahetusi kaevanduses või tehases, tuleks toidulaud üle vaadata.

Taimetoit ei ole tõenäoliselt maailma näljahäda ja inimkonna tulevikku päästev tee, kuid kindlasti muudab ühiskonda nii füüsiliselt kui ka vaimselt tervemaks see, kui me sööksime 75% oma toidust juurviljadena ja vaid veerandi lihana. Kehal kergem, liikuda parem, pikutada mugavam! 20 miljoni hiinlase seas läbi viidud uuring näitas, et ajal, kui rahvas kasutas liha riisi ja juurviljade juurde kui maitseainet – väikene viilakas koos kastmega – polnud selles ühiskonnas südameveresoonkonna haiguseid, diabeeti ja ülekaalulisust.

Taimetoit pole liha, ärgem püüdkem seda jäljendada

Taimetoit, nagu mainitud tuhandeid kordi, ei ole vaid salatileht, see on äärmiselt põnev maailm, mille uurimine võiks olla iga inimese selle suve kodune ülesanne. Tehke toiduvalmistamine taimedest omale põnevaks – esiteks minge turule ja vaadake, mis on hooajaline, mida on saada. Seejärel hakake uurima raamatuid, lugege kuulutusi, mida talumehed pakuvad, ja asuge koostama retsepte. Vaheldus on alati hea ning seda nii mõttetöös, suhtumises kui ka selles, mida suhu panna.

Selge on see, et omnivoorid ei muuda oma „taimetoidu“retsepte iial täiesti lihavabaks ja see on mõistlik. Väikene juustulaast või munasektor, lihapuljong või kalafileeviil muudavad ülemineku taimede maailma valutumaks. Ning palun … jääme toidu osas seekord vaid kinni maitsetesse, aroomidesse, elamustesse ning ärme debateeri toitumise moraalsete valikute üle – me elame vaid üks kord!

Üks kana on aga kitkuda küll: väga veider on aga lugeda neid veganite või taimetoitlaste retsepte, kus õpetatakse sojast, (pestud) taignast või mõnest muust segust valmistama lihatooteid – burgereid, küfta’sid, šašlõkki, hutis’eid – ning maitsestama neid lihamaitseainetega. Siin kohal tekib küsimus, kas sellega petetakse ennast (igatsedes liha) või püütakse lihasööjaid taimetoitu sööma meelitada. Sööme, mis meile meeldib, ja ärme pea triviaalseid võitluseid.

Maitsed.ee