3. Loomse valguga ei tasu liialdada

Spordist rääkides tulevad sageli teemaks valgud – kui palju neid süüa, milliseid süüa jne. Valgud on kehale tõesti ääretult olulised, sest need on keha peamine ehitusmaterjal. Kuna valgud on vajalikud organismis põhimõtteliselt kõikides bioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks, on neil elutähtis roll. Valgud aitavad pärast treeningut lihastel taastuda ja lihaseid kasvatada.

Seepärast on spordiga tegelejate seas populaarne kõrge valgusisaldusega toitumine ja erinevad valgulisandid. Siin on aga oluline taimsete ja loomsete valkude tasakaal. Suurendades loomse valgu osakaalu oma menüüs, suureneb ka loomse küllastunud rasva osakaal ning liigne loomne valk annab suurema koormuse neerudele ja maksale.

Liigset loomse valgu tarbimist seostatakse ka krooniliste haiguste kõrgema tekkeriskiga, nt südamehaigused, kõrge vererõhk, vähk, neeruhaigused, osteoporoos ja neerukivid jne.

Samuti on oluline, et valgule keskendudes ei jäetaks tahaplaanile teisi olulisi toitaineid (süsivesikud ja rasvad) ning toiduaineid, mis tagavad vajaliku vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete hulga. Seetõttu on oluline, et menüü oleks mitmekesine ning valku ammutataks ka taimsetest allikatest.

Head loomsed valguallikad on muna, kala, kana, piim ja liha. Head taimsed valguallikad aga kaunviljad ja nendest valmistatud tooted, nt tofu, samuti pähklid ja seemned ning täisteraviljad.

Sojaoad on ainsad taimse päritoluga valguallikad, mis sisaldavad kaheksat asendamatut aminohapet. Teiste taimsete valguallikate puhul on oluline kombineerida kaunvilju teraviljadega ühe toidukorra raames ning hoida toidulaud võimalikult mitmekesisena, et tagada kehale kõik vajalikud aminohapped.

Enne, kui sirutada käsi valgulisandite poole, tasub jälgida, et menüü oleks tasakaalus ja mitmekülgne. Valgulisandeid – batoone, pulbreid jt – on enamasti palju töödeldud ning neile on lisatud lisaained, näiteks kunstlikke magustajaid, toiduvärve ja säilitusaineid. Seepärast tasub neid valides pöörata tähelepanu koostisele ning jälgida, et need annaksid kehale peale valgu ka muid kasulikke toitaineid.

Eesti toitumissoovituste järgi peaksid valgud päevasest energiast moodustama 10-20% (süsivesikud 50-60% ja rasvad 25-40%). See tähendab, et kui tarbida 2000 kilokalorit päevas, siis neist 200-700 kilokalorit peaks tulema valkudest.

Maitsed.ee