Kas kujutad ette, milline oli elu 46 aastat tagasi? Milliseid toite tol ajal valmistati? Mida peeti maitsvaks? Praeguses auväärses eas Eesti inimesed mäletavad kindlasti tuntud telelegendi, imelist Lilian Kosenkraniust, kes astus 1971. aastal üles telesaates „Vaata kööki”.

Ent tagasi vaadates polnud see kindlasti tavaline kokandussaade, vaid saade käsitles kõiki teemasid, mida tolle aja inimene teada tahtis – jagati nippe remondi tegemisel, käsitööst, kodumajandusest ning Lilian ise andis käitumis- ja etiketinõuandeid. Lilian võlus vaatajaid oma intelligentsi, nutikuse ja oskuslikkusega ning on üks läbi aegade armastatumaid Eesti telenägusid. Nõnda saigi Lilian endale auväärse hüüdnime – naine, kes oskas teha ei millestki midagi.

Lilian Kosenkranius sündis 1930. aastal. Ta omandas nooruspõlves majandushariduse ning 1965. aastal asus tööle hoopis Tallinna Moemajas, kus pidas toimetajaametit ja kommenteeris moedemonstratsioone. Lilianil oli maitset ja talenti ning toimetaja ameti töö kõrvalt korraldas ta erinevaid näituseid. 1970. aastatel pakuti Lilianile telesaatejuhi ametikohta ning ta võttis selle ka vastu. Esimest korda astus ta televaatajate ette praeguseks üle 46 aasta tagasi telesaatega „Vaata kööki”. Esimene saade jõudis vaatajateni 13. veebruaril 1971. Ent tol ajal, mil Eesti kuulus veel ENSV alla, pidi köögisaate tegija Lilian mõtlema, milliseid toitusid tohib üldse ekraanil valmistada, et see vaatajaid kuidagi ei solvaks. Ega poeski ei müüdud tol ajal suurt midagi.

Vaata kööki! Eesti Martha Stewartina tuntud Lilian Kosenkranius (vasakul) vedamas koos Moidela Tõnissoniga kultuslikku saadet.
Vaata kööki! Eesti Martha Stewartina tuntud Lilian Kosenkranius (vasakul) vedamas koos Moidela Tõnissoniga kultuslikku saadet.Foto: Ülo Josing/ERR

Lilian saavutas oma kokasaadetega enneolematu populaarsuse, kuna nuputas pidevalt üha uusi ideid ja variante, mida teha ei millestki – sest saada polnud ju tõepoolest midagi. Ta ei teinud toite, mida vaatajad ei saanud ise teha. Ta ei kasutanud maitseaineid, mida polnud parasjagu saada. Liliani moto oli, et kõik asjad peavad olema televaatajale kättesaadavad, kas poest või loodusest enesest. Sest süüa oli ju vaja teha ning õnneks oli Lilianil taibukust rohkem kui küll, et kombineerida omavahel erinevaid ideid, et söök lauale saada. Suure osa toorainest, millest Lilian toite valmistas, oli ta ise korjanud metsast või koduaiast. Seeneajal jagas naine nippe, kuidas seeni marineerida.

Lilian Kosenkranius oli tark naine – juba sel ajal rõhutas ta pidevalt, et soola ja suhkruga tasub tagasihoidlik olla. Praegu, 40 aastat hiljem saame öelda, et Liliani tarkusetera oli tervisliku toitumise seisukohalt õige. Enamik roogasid, mis Lilian valmistas, olidki pigem tervislikud ning ta eelistas hakkliha- ja kanatoitusid. Rasvastest toitudest naine lugu ei pidanud. Kui poodidesse ilmus midagi uut, õpetas Vivian kohe televaatajaid sellest midagi tegema. Ent „Vaata kööki” polnud ainult kokasaade, vaid palju enamat – saates räägiti käsitööst, remondist ja headest kommetest. Lilian õpetas, kuidas katta lauda ja kuidas on kombekas inimesi tervitada.

Lilian oli kogu saatesarja süda, tema juhtis kogu saate olemust. Ta otsis retseptid ja toiduained ning nuputas ideid. Stsenaariumi ei lugenud Lilian kordagi. Võib-olla harjutas naine kodus, kuid kaamera ees rääkis ta soravalt ja esines kenasti. Kummalisel kombel aga Lilian saates väga süüa ei teinudki. Sageli lasi ta söögi tegemisel kätt proovida pigem saatekülalistel, ise samal ajal häid õppesõnu jagamas.

Lilian Kosenkranius toona veel ajakirja Siluett peatoimetaja ETV stuudios.
Lilian Kosenkranius toona veel ajakirja Siluett peatoimetaja ETV stuudios.Foto: Heino Vilms/ERR

Kui 500. saade eetrisse paiskus, soovis Lilian saatetegemisest loobuda. Naine oli veendunud, et 500 saadet on rohkem kui küll ja rahval on kindlasti temast juba villand. Ent telemaja postkast oli kirjadest pungil ning see motiveeris Liliani teleekraanil jätkama. Kokku vändati 700 saadet ning siis otsustas Lilian tribüünilt maha astuda. Naine tegi teleekraaniga lõpparve 90-ndatel.

Oma loomult meenutatakse Liliani tol ajal soe ja lihtsa inimesena ning paraja seltskonnahingena. Teda võlus kirjandus ja raamatud ning ta oli suur muusikasõber – ta külastas sageli mitmeid kontserte. Tänaval tahtsid inimesed talle ligi astuda ja temaga juttu teha, aga mitte selleks, et küsida autogrammi, vaid ikka selleks, et naine jagaks oma nippe.

1950. aastate lõpus abiellus Lilian Ivar Kosenkraniusega, kes teenis leiva lauale sekretäri ametit pidades ja filmikriitikuna. Mees avaldas ka mitu raamatut, kinoteemalist tarbekirjandust ning kirjutas ka stsenaariume dokumentaal- ja mängufilmidele. Paari aasta pärast sündis neil ka esimene laps Sven, kes oma pruunide silmade ja kastanpruunide lokkidega majalapsi võlus.

Liliani ja Ivari laps Sven kasvas tubliks noormeheks ning õppis 1980. aastatel Tartu ülikoolis arstiks, töötades samal ajal traumapunktis õena. Kahjuks avastati Svenil maovähk ja pärast diplomi kättesaamist pidi mees minema lõikusele. Arstid aga nägid, et enam pole mõtet opereerida.

Lilian ise on pärast teleekraanilt lahkumist üsna kidakeelne ja keeldumises on ta väga järjekindel. Praegu elab naine nii Tallinnas kui ka Pärnus. Kui Maire Aunastel õnnestus 2012. aastal Pärnu kirbuturul Lilian kinni püüda, sõnas naine, et on omal ajal nii palju teleekraanil olnud, et püüab avalikkuse eest kõrvale hoida: „Kuule, ma olen ju tüüdanud inimesi! Issand jumal, seitsesada saadet...!” hüüatas Kosenkranius. Ent samas lisas naine, et söögitegemist pole ta nurka visanud ja kõik sõbrad on rahul. Rõõmu leiab raamatutest ja muusikast. Ning loomulikult päikesest.

Maitsed.ee