Toitumisspetsialistina tuntud Tartu Ülikooli emeriitdotsent, doktor Mai Maser ütles Maitsed.ee küsimustele vastates, et teda hämmastab, kuidas inimesed usuvad enam meediast loetud toidutarkuseid, kui kuulavad oma arstide nõuandeid.

“Ei tea, miks inimesed otsivad uusi toitumisplaane. Samuti on hämmastav, miks usutakse rohkem meediat kui õppinud arste. Samas, kui on tegu aga raskema haigusega – olgu see, siis toitumisest tingitud või mitte, siis posijad ei aita, ikka tullakse arstide juurde. Seda tuleb aga öelda, et veganlus kui toitumine ei ole absoluutselt põhjendatud,” mainib Maser.

Maser, kes on erialalt arst, on toitumistemaatikaga tegelenud juba üle 20 aasta. Lisaks Eestist saadud arstiharidusele on arst täiendanud end erialaliselt põhiliselt Soomes, aga ka mitmetes teistes Euroopa riikides ning Ameerikas.

Ajaleht Pealinn kirjutas täna juhtumitest, kus lastehaiglasse jõuavad lapsed, kelle tervise on rikkunud vanemate poolt neile peale surutud täielik lihatoidust loobumine ehk veganlus. Tallinna lastehaigla endokrinoloogi ja teenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul on veganite laste tavalisemad probleemid alakaalulisus ja pidurdunud kasv. Lastearsti sõnul on haiglasse sattunud vähem kui aastased lapsed, kes juba kannatavad valest toitumisest põhjustatud tõsisemate tervisehädade käes.

“Ainevahetus kulgeb oma kindlate reeglite järgi, keha vajab arenguks kõiki toitaineid. Me pole ju just nüüd puu otsast alla tulnud, mis tähendab, et meie toitumine ja sellest saadavate ainete seedimine on saanud paika aastatuhandetega. Ka tänast toitumist ja menüüd oleme harjutanud endale sobivaks aastasadu. See tähendab, et oleme oma toidusedeli pannud paika nii, et tarbime toite millega meie seedimine suudab kõige paremini hakkama saada,” lisab Maser.

Arst lisas, et inimese eluinstinkt on aga loomulikult selline, et kui midagi on toitumisest puudu, siis kohe me ära ei sure. “Tekib aga küsimus, et miks peaksime üldse riskima selle võimalusega. Inimesed on viimastel aastatel läinud üsna segaseks oma igapäevaste toitumisalaste mõtetega. Mina ei poolda sellist veiderdamist,” mainib Maser.

Laste seisukohalt on Maser aga väga kardinaalne: laste tervisega ei tohi mängida. “Lapse organism on liiga habras nii kui nii, seda juba enne seda, kui hakata erilisi dieete sellele peale suruma. On selgelt tõestatud, et laps areneb kiiremini, paremini ja terviklikult, kui ta saab mitmekülgset ja rikast toitu oma arenguperioodil – see tähendab, et lisaks juurviljadele ka liha, piima ja muud loomset. Ning küsimus ei ole ühe aine puuduses, asi on kombinatsioonis – veganid ei söö liha, piima ega ühtegi muud loomse valgu allikat. See on väga halb,” lisab Maser.

Arst toob näitena piimast loobumise: kõik piimas leiduvad toitained, minearlid, vitamiinid ja nii edasi, on võimalik erinevate preparaatide ja pulbritena omandada ka eraldi, kuid on selge, et piimana tarbides imenduvad need ained meie organismis kordades paremini. Sama lugu on näiteks lihaga, kui räägime B-6 ja B-12 vitamiinide või raua piisavast tarbimisest – nende ainete puudus on verele halb, halb veri aga ei suuda piisavalt palju hapniku omastada ning seetõttu takerdub aju areng ja ajutöö.

Organism on suur kombinaat, kus kõik on kõigega seotud. Lapse puhul aga on näha, kuidas eri organismid arenevad eri aegadel. Näiteks õpib laps kõndima juba umbes aastaselt, aga kogu järgmise eluaasta tegeleb laps oma kõndimismotoorika selgeks õppimisega. Lapsed isegi ei õpi varem korrektselt rääkima, sest kogu tema energia, vaimujõud läheb käimise ja tasakaalu selgeks saamiseks. Selleks kõigeks on vaja õigeid toitaineid, vitamiine ja nii edasi,” lisab arst.

Maser lisab, et veganlus on selgelt esimese maailma probleem, millega täiskasvanud võivad tegeleda, kui seda soovivad. Lapsed tuleb aga sellest ringist välja jätta.

“Õnneks on veganeid Eestis hetkel vähe ning probleem ei ole väga terav. Kuid arvata on, et liha mitte söövate, lihavalku mitte söövate, inimeste hulk aina kasvab ja millalgi võib sellest saada ka suurem probleem. Selge on aga see, et ka üks vale toitumise tõttu haiglasse sattunud laps on liiga palju,” mainib arst.

Maitsed.ee