Paljud metsas ringiuidanud inimesed naasevad pärast pikki tunde nina maas käimist metsasihile korvipõhjas vaid kidur kiht eriilmelisi seeni. Selline pilt oli äärmiselt tavaline veel eelmisel ja üle eelmisel nädalal, eriti Põhja-Eestis. Tekib küsimus, et miks ei ole juba Eesti metsades tavapäraseid seeni?

Täna võiks suveaega arvestades saada kindlasti korjata juba kukeseeni, pilvikuid, mõningaid riisikaid ja ehk ka puravikke. Mõnes paigas, saab. Mõnes tavapäraselt liigirikkas kandis aga pole seeni ollagi. Seente levi ja saagikus üle Eesti ei ole samuti kuidagi ühtlane: näiteks on Lõuna-Eestis ja saartel hetkel kukeseentega paremad lood kui Harjumaal ja Eesti põhjarannikul. Sama seis on puravike ja pilvikutega. Tallinna ümbrusest võib leida vaid mõned ussitanud ja tolmkuivaks dehüdreerunud seenekübarad. Mükoloogide hinnangul on tänavune aasta seente kasvu ja leviku osas äärmiselt sarnane eelmisele aastale.

Kaksteist kuud tagasi ehk 2016. aasta juulis ütles mükoloog Lehe Tedersoo Maitsed.ee-le selgituseks vähese seenesaagikuse kohta, et kõiges on süüdi kuiv ja kuum kevad, mis ei lasknud seeneniidistikul aeneda ja kasvada.

Nõmme turul-5
Foto: Tanel Meos

„Kuna maikuu oli meil väga kuiv ja kuum, siis kuivas muld metsas väga läbi ning seeneniidistikud said kannatada. See tähendab, et juuli alguses (2016. aastal - toimetus) oli metsas seeni vähe. Paar nädalat vihma aga parandas seisu tublisti. Praegu tasub metsa seente järele minna. Tuleb arvestada, et kui august tuleb ka palav, pole sügisel jälle seeni loota,“ mainib mükoloog.

Tedersoo lisas, et kui ta tavaliselt korjab paari tunniga oma Lõuna-Eesti seenekohtadest täis suure korvi, siis sellel suvel võib arvestada poole väiksema saagisega ning seda pikema aja jooksul.

„Seeni on vähem kui tavaliselt, kuid sousti või piruka jagu seeni leiab metsast alati. Küsimus on selles, kui palju metsas ringi seigelda. Aga minu suhtumine on see, et inimesel on metsas hea olla ning las nad otsivad seeni, las nad veedavad aega linnast eemal. Praegu võib leida metsast pilvikuid, puravikke, kukeseeni, riisikaid ja palju muud. Nad kõik on seal olemas, tuleb vaid otsida,“ lisab Tedersoo.

Seenepõllul
Foto: Andres Putting

Hetkeolukord metsas pole kiita

Aasta hiljem ehk vaid mõned nädalad tagasi teise Eesti tippseeneteadlasega seente olukorda Eesti metsades arutades, ütles mükoloog Veiko Kastanje, et seeni metsas on, kuid kõik sõltub kust otsida ja korjata.

"Hetkel on nii, et rannikul ehk Põhja-Eestis ja Pärnumaal on seeni vähem, samas Lõuna-Eestis, kus sadanud on rohkem, saab metsast juba tõsise korviga seeni tuua. Põhjus, miks täna metsas eriti palju seeni pole, on sama, mis eelmiselgi aastal - kuiv ja külm kevad. Kevad oli sellel aastal eriti hiline ja jahe, lisaks kuiv. Seentele on olulisim ikkagi niiskus ja siis alles temperatuur. Kui on vett, siis seen kasvab ja neid on palju. Leidsin mõned nädalad tagasi metsast ühe ülikauni, söödamatu seene. Tahtsin seda nüüd äsja minna pildistama, avastasin aga, et seen pole viimase poole kuuga üldse suuremaks kasvanud. Sama seis on ka näiteks kukeseentega Naissaarel ja Aegnal, kus seened on pisikesed ja pole veel lehtreid tekitanud. Kuiv on olnud," mainib mükoloog.

Võttes aga arvesse asjaolu, et käesoleval nädalal ja eelmisel nädalavahetusel sadas palju, lisaks on olnud soe, võiksid metsade seenevarud hakata paranema. Homsest ootame Eestisse ka suve suurimat vihma- ja äikesetormi, mis linnas elavale inimesele pole soodne, kuid võiks nädalavahetust silmas pidades anda samuti seenekasvule hoogu juurde. Kui laupäeval ja pühapäeval ei rajuta, tasub seenele minna.

seened
Foto: Delfi lugeja

Eestis on 500 kuni 1000 liiki söögiseeni, millest inimesed tunnevad vaid ümbes kümnendikku ehk 100 liiki ja korjavad nendest veel vähemat ehk umbes paarikümmet seeneliiki. Samuti ei vasta kuidagi tõele see ütlus, et metsast korjatakse seened ära. Tegelikkuses suudavad Eesti seenehullud, kaubitsejad ja korjajad vedada metsast aastas välja vaid umbes 25% kõikidest söödavatest seentest. Probleem on aga selles, et inimesed käivad grupiviisiliselt samades kohtades ja siis jääb mulje nagu seeni pole - minge sügavamale metsa ja õppige selgeks uusi seeni.

Seened on ju dieettoit − kõhtu ei kasvata, aga ega nad energiat ka palju just ei anna. Eks see seente söömine paras kõhu petmine ikkagi on. Tegelikult on maitset neis palju ja praegu ajavadki inimesed taga pigem maitset kui kõhutäit.

Kui juhinduda seenelkäikudel ikkagi maitse-eelistustest ja kodus kavas olevatest toitudest, seab see kindlasti saagi valikule omad kriteeriumid. Kel kavas endale sirmikušnitsel praadida, ei taha kindlasti tatikute või riisikate korjamise ja puhastamisega vaeva näha. Kel kavas aga näiteks seenepirukas, võib korjata paljusid erinevaid seeni. Nii et ka sellel puhul sõltub kõik maitsest – toiteväärtuse poolest ei ole seened kuigi head.

Maitsed.ee