Pasta keetmine pole muidugi mingi tuumateadus, aga omad nipid on siingi. Esiteks võib pakendilt keetmisaja kestuse osas näpuga järge ajades ämbrisse astuda. Keedupottidel on erinev soojusjuhtivus ning oleneb ka pliidi kuumusastmest, kui kiiresti pasta valmib. Kui järgida juhiseid pakendil, võib pasta tooreks jääda.

Raudne reegel möödapaneku vältimiseks on lusikaga pastat proovida ning kui on kõvavõitu, lasta keeda veel 30 sekundiliste kuni minutiliste intervallidega. Alati saab küpsetada kauem, aga pudrust nuudlit enam isuäratavaks ei muuda, vahendab Elukunst.com.

Teine oht on pasta hoopis üleküpsetada. Näiteks ahjus pastarooga valmistades tasub läbikeetimisel eemaldada pasta tulelt juba siis, kui see ei ole veel al dente, sest valmistades vormirooga, küpseb pasta ahjus edasi. Muidu on taas oht saada toeka konsistentsi asemel lihtsalt mudru.

Soola tuleb lisada alati keetmisvette, aga sageli unustatakse seda teha. Põhjus on selles, et vees lahustub sool ühtlaselt. Kui palju soola on piisavalt? Keetmisvesi peaks meenutama maitselt merevett, siis on paras.

Keetmisvett pastalt ära valdes jäta osa sellest alles. Vesi aitab lisatavat kastet paremini pastaga siduda ning muudab kastme konsistentsi pehmemaks.

Maitsed.ee