Vein tundub paljudele äärmiselt loogiline lisand hautistele ja kastmetele, kuid pigem valatakse vein klaasi joomiseks kui desserditeol hapendajaks, täiendama eelrooga või miks mitte sügavdama klassikalist hapukapsasuppi. Proovige: lisage pudel Proseccot hautatud kapsasupile. Vaatame lähemalt kümmet tähelepanekut, kui küpsetada veiniga!

Ratast leiutama ei hakka, selleks võtame appi maailma kuulsaima ja olulisima igakuise veinimajaka ehk ajakirja Decanter restoranikriitiku Fiona Becketti ning tema vastilmunud raamatu “Wine Lovers Kitchen” ehk “Veiniarmastaja köök”. Rebime just sealt need kümme põhimõtet välja. Nagu iga muu toorainega, tuleb ka veini tunda, kui temaga köögis maadlema hakata – tuleb tunda selle vedeliku keemisomadusi, haudumistulemusi, karamelliseerumistemperatuure ja nii edasi. Vaatame, mida tarka raamatust leiame …

Veiniga küpsetamisel tuleb veini tunda nagu iga muud toiduainet.
Veiniga küpsetamisel tuleb veini tunda nagu iga muud toiduainet.Foto: Shutterstock

Alustuseks ka vastus küsimusele, mis alati veini ja üldse alkoholiga küpsetades tõstatatakse – kui veiniga küpsetame, siis kas sellesse toitu jääb alles ka alkoholi? Üldiselt on levinud valearusaam, et küpsetame kogu alkoholi toidust välja. Toitu peab üldreegli kohaselt hautama lahtise kaanega enam kui kolm tundi, et kogu alkohol toidust kaoks. Loomulikult oleneb see ka sellest, kui palju veini on toidus kasutatud. Seega tasub valida retsepte, kui küpsetame roolisolijatele, mittejoojatele või lastele.

Maitsed.ee