Iga inimene planeedil teab, et sushi on pärit Jaapanist. Enamus meist aga ei tea, et lõhe sushi ja üldse lõhe söömise Jaapanis algatas väikene Norra riik, kes oli hädas püütud lõhe mahamüümisega.

1980date keskel ehk enam kui 30 aastat tagasi vaevles Norra kalatööstus suure probleemiga: nimelt püüti Põhja-Jäämerest ja Atlandi ookeanist välja meeletus koguses lõhet, kuid seda kõike ei olnud võimalik nii väikesel turul kui Norra ja Põhjala üldisemalt realiseerida. Norra riik ehitas suuri külmutusjaamasid, et meeletuid lõhekoguseid säilitada, üritas leida uusi ideid, mida värske kalaga teha. Probleem oli aga ilmne ning vajas kohest lahendust.

Mängu toodi mees nimega Bjorn Eirik Olsen, kellest sai Tokyos asuva Norra saatkonna kalandusatašee ja kelle peamiseks ülesandeks oli Norra riigi poolt algatatud "Project Japan" osana proovida jaapanlastele punast kala müüa. Olsenil tuli probleemi süvenedes geniaalne mõte müüa suuri lõhekoguseid maha just Jaapanisse. Idee oli hea, head kala oli, kala söövaid ja nautivaid inimesi ka oli. Aga ...

Probleem ilmnes selles, et jaapanlased ei söö lõhet, vähemalt toorelt mitte. Põhjus selleks on proosaline - Jaapani ümbruse meredes ja Vaikses ookeanis elavatel lõhelistel olid alati ussid ja parasiidid ning jaapanlased tarvitasid seda kala vaid väga tugevalt küpsetatuna. Enamasti kasutati 1980datel sushi valmistamisel tuunikala ja merikokre. Olseni ülesandeks saigi muuta terve rahvuse arvamus ühest kalast ja panna neid seda kala sööma just toorelt.

LÕHE
LÕHEFoto: Ingmar Muusikus

Kui Norra lõheekspeditsioon Jaapanisse jõudis kogus Olsen kokku kõikide suurte kala- ja külmtoodete tootjate/müüjate juhid ning pakkus neile sushit, nigireid ja sashimit toorest lõhest. Lootes lõhe head maitset esile tõstes panna esiteks ülemused, otsustajad ja omanikud uut kala nautima ning siis uute kamraadide abiga võita enda poole ka teised jaapanlased - plaan oli panna enam kui 100 miljonit jaapanlast punast kala sööma ja päästa nii Norra kalatööstus.

Olsen ütleb täna, et kõik arvasid, et nad on hullud ja ei suuda ühelegi jaapanlasele teha selgeks toore lõhe söömise võlu ja headust. "Me ei saanud ju hakata Norra lõhet Tokyo ja Kyoto tänavatel, rääkimata küladest, reklaamima lihtsalt kui usside ja parasiitide vaba kala. See ei oleks töötanud," seletab Olsen.

Lahenduse leidis Olson tehes kaupa Jaapani ühe tuntuima külmutatud kraamiga kaupleja ehk firmaga Nishi Rei. Põhimõtteliselt oli tegemist mitme aasta pikkuse koostöö olulisima tulemusega. Kokkulepe oli lihtne: Nishi Rei sai osta üliodavalt 5000 tonni Norra lõhet, kuid pidi seda müüma kaubanduses kui sushit. Ehk siis kõiksildid ja müügidokumendid pidid ütlema, et tegemist on sushikalaga. See konkreetne tehing oligi lõhe sushikalaks arenemise algus.

Lugu sellest, kuidas hädas Norra kalakasvatajad andsid maailmale lõhesushi
Fileeritud lõheFoto: Shutterstock

Aega võttis lõherevolutsioon Jaapanis enam kui 10 aastat, kuid järk järgult tulid lõhesöömisega kaasa ka jaapanlased. Olsen ütleb, et esimene ja teinekord olid nad lõhet toorena maitstes kahtlevad, kuid kolmas kord juba tellisid punast kala sooviga mekkida seda võist, kreemist ja kergest suus lagunevat liha.

Lõhe sai eriti populaarseks odavama hinnaklassiga sushirestoranides ja eriti nendes kiirtoidukohtades, kus toore kala ampsud mööda liikuvat linti sööjate vahel rändavad. Võttis aega mitu aastat enne kui Jaapan tõeliselt lõhet hakkas hindama, kuid täna on lõhesushi kindlasti maailma müüduim toore kala toode.

Arvatakse, et Jaapan aitas Norra kalasektori välja kitsikusest ostes enamuse nende lõhest. Absoluutselt kindlasti. Teisipidi vaadates on aga just Norra lõhe see, mis sushi ja Jaapani gastronoomia maailmas nii populaarseks muutis.

Allikad: NPR.org, Eater.com, Wikipedia

Maitsed.ee