Paar päeva veel ja saabki lauda. Kogu maal pannakse põlema küünlad, keeratakse lukku välisuksed – kes siis tahab pühal ajal külalisi sööta ja kuulata – ning istutakse soodsas (pere-, sõprus-)ringis lauda head ja paremat mekkima. Lauad on lookas seapraadide, sültide, verikäkkide ja kardulate all, ligi on võetud ämbrite viisi kapsast, kastet ning piparkooke. Laua nurgale on asetatud ka telefoniaparaat, millesse juba tipitud sisse numbrikombinatsioon 112. Algavad Eesti jõulud!

Mida panna aga jõulukuuse alla? Igipõline küsimus detsembri algusest, millele on tegelikult äärmiselt lihtne vastus. Lastele raamat ja mänguasjad, teismelistele uus arvutimäng või küünelakk. Neile aga, kellel eluaastaid rohkem kui valimisiga, võiks kommunaalne ehk perekondlik “jõuluvana” tuua kingikotti hoopis pudeli head likööri või kintsu mõnusalt laagerdunud Kalaabria sinki.

Mida aeg edasi, seda vähem on vaja jõuluks kinkida midagi materiaalselt kasulikku: sokid, küünal, uus lõikur trimmerile või töösaapad, teeserviis või karp head näokreemi. Oleme suutnud endale iseseisvusajal juba üsna palju vajalikku raske tööga teenida ja osta. Usun, et on viimane aeg liikuda oma pidustustega sellesse faasi, kus hakatakse kinkima elamusi, maitseid, emotsioone.

Parimad nendest on maitseelamused: miks mitte korraldada jõulukingiks külastus mõnda heas kirjas olevasse restorani või leida maaletoojalt “kannel” ehk kints head Lõuna-Euroopa suitsusinki. Ajakirja napsiloos anname juba väga selge ülevaate, mida peent ja hõllanduslikku võiks leida selvehalli napsinurgast. Mingil juhul ei ole halb idee pakkida kuuskedega paberisse ka näiteks kallist pikalt laagerdunud juustu või – eeldusel, et sent või mõni muu münt on varnast võtta – uus kokanuga, millega järgmisel aastal oma tehnikat lihvida.

Ainus, millel on miski väärtus, on inimesed ja kogemused, emotsioonid, naer ning maitsed. Häid jõule kõigile ja palju uut avastamist 2018. aastal selles, mida saab suhu pista või ära rüübata!

Maitsed.ee