Aastas saabub Eestisse sadu uusi veine, kuigi kõrvaltvaatajale tundub, et see tramm on nii täis, et vajub varsti rööbastest läbi. Aasta jooksul on lisandunud ka mitmeid uusi importööre, mis tähendab mõistagi veel ja veel uusi veine … Eestit väisavad külalised ahmivad siinsetes veinipoodides õhku – on teil ikka valik! Kuigi aeg-ajalt imestavad sama elavalt selle üle, miks mõni asi jaburalt kallis on või kommenteerivad ühe või teise valiku väärtust või väärikust.

Olles proovinud mitu aastat pimetestidel meil pakutavaid veine teemade kaupa läbi närida (õigem on öelda – läbi juua), otsides tuntud märksõnade (Pinot Grigio, Gavi, Barolo, Pinotage, Chablis jne) tagant erisusi, palusime veinide maaletoojatel pakkuda asjatundjate seltskonnale tutvumiseks paari viimase kuu jooksul esmakordselt Eestisse saabunud veine. Mitte vanade tuttavate uusi aastakäike, vaid uusi nimesid, segusid, viinamarju ja maitseid. Huvi oli suur, panime ukse 30 peal lukku. Ega see esimene kord viimaseks jää.

Veinide hindamisest

Veinitootja soovib peale teenimise, et tema looming jõuaks inimesteni, kes igatsevad just tema loodud lõhnade ja maitsete kooslust. Maaletooja tahab lisaks uhkele tundele, et esindab ühte või teist kuulsust (olles justkui veinimaja suursaadik või midagi taolist), et midagi teeniks ka. Poekülastaja proovib kulutada nii vähe kui võimalik, kuid viia koju kõige parema veini. Gurmaan unistab leida veinikaardilt elamuse, mille puhul muutub ebaoluliseks restoranis kulutatud (hiigel)arve.

Majaka või tõlgina seisavad unistuste ja reaalsuse ristteel veinitundjad, ostujuhid, sommeljeed – inimesed, kelle kogemustest sõltub, kas ja kuidas Eestise saabunud vein jõuab selleni, kellest veini valmistaja on unistanud nii, et maaletooja õuele pargiks end jõukus ja veini tarbija jääks rahule. Panime restoranides ja poodides töötavate igapäevaotsustajate tarbeks veinid mustadesse kottidesse. Mitte keegi hindajatest ei teadnud, mis veini maitstakse. Hinnati veinide terviklikkust, tasakaalu ja joodavust. Koostasime ka antud ajahetkel sobiva kirjelduse, sommeljeede toidusobivussoovitused ning iga veini parameetritest koosneva unikaalse ID, nn maitseroosi.

Punktiskoore vaadates ärge siiski unustage, et vaatamata saadud punktidele on iga veini jaoks oma koht ja mõni teine seltskond oleks sama „edetabeli” üsna teistsuguse saanud. Ühtegi sellist veini, mida uuesti ei avaks, meie lauale ei sattunud.

Kokkuvõtteks

Karm, aga loogiline: üldjuhul osutusid suurema skoori kogunud veinid kallimaks, kuigi loomulikult juhtus sageli, et hästi tehtud lihtsat veini arvati kuulsaks ja hinnaliseks. Neid veine, mille kohta öeldakse „hea hinna ja kvaliteedi suhe”, ootab ilmselt ees helge tulevik. Kallist ja head ootab ka, aga seda peab oskama müüa ja osta. See kõik toimub õnneks meie testimisruumist väljas.

Palju otsimis- ja kogemisrõõmu teilegi!

* * *

Uudisveine hindasid Tallinna restorani Spot šampanjakeldris:

Jüri Viital, Swisshoteli peasommeljee
Kalle Müller, sommeljee, veiniajakirjanik
Marika Tikas, Baltimaade parim noorsommeljee 2017, restorani Leib Resto ja Aed sommeljee
Tanel Türk, restorani Ribe sommeljee
Sander Kink, restorani Art Priori sommeljee
Helari Tamm, veinibaari Shvips sommeljee
Matti Timmermann, veinikoolitaja
Tiina Linna, restoran Spot
Kristina Tiitus, Kaubamaja ostujuht

Maitsed.ee