Mullidest pakatanud ja meile roosa veini buumi toonud suvi on läbi ning saame hakata mõtlema lähemalt ja täpsemalt sellele, milliseid veine juua 2017. aasta sügisel. Loomulikult tuleb puhuda maha tolm tummisematelt punastelt ja kärtsumatelt valgetelt. Kuid millised veinid seda sügist täidavad?

Kui eelmisel aastal vedas maailma veinitrende jahutatud punaste veinide ja purki pistetud veinide trend, siis 2017. aasta tervikuna, aga ka selle aasta sügis tuleb vähe teiste tuultega. Näiteks tegeles veinivaldkond sellel aastal aastatuhande generatsiooniga, kes paljude riikide seaduste silmis on jõudnud alkoholi, sealhulgas veinitarbimise vanusesse. Huvitaval kombel ei hooli tänapäeva 16–18-aastased, palju vein on vaadis “vananenud” (samal põhjusel kaob viskipudelitelt märge aged). Kõige olulisem on sellele generatsioonile veinide bränding ja pilt, samas on neil ka huvi rohkem uurida veiniriike ja -piirkondi, mis ehk tavaliselt tähelepanu alla ei satu.

Kruiisikai avamine ja Royal Princess
Kruiisikai avamine ja Royal PrincessFoto: Karl Anders Vaikla

Selle aasta sügist veinijoomist juhivad kindlasti – nagu alati – punased veinid. Seekord peamiselt Itaaliast ja Portugalist, mis, nagu ka Eesti Sommeljeede Assotsatsiooni president Kristjan Markii ütleb, sobivad meie sügisese uluki ja seenega. Alati kehtib reegel, et mida jahedam ilm, seda punasem vein. Lihtne ja liiga lakooniline, kuid toimiv. Samas ei tasu mitte mingil juhul vaadata mööda ka valgetest tummistest veinivetest, mis sarnaselt oma tumedamate vendadega soojendavad sügiskülma kontidest ning suudavad end raskematest lihadest läbi närida.

Veel üks huvitav areng, mis on samuti juba aasta algusest veiniturge vedanud, aga võiks saada just sügisel tõelise lennu, on mulliga veinid, peamiselt cremant’id ja champagne’id. Varasematel aastatel müüdi detsembris ligi kolm korda enam mulliga veine kui muudel kuudel, see trend on aga muutumas. Mulliga veinidest on saanud suvised hitid (2017. aasta suvel tuli neil muidugi jube tugevalt võistelda täieliku roosa veini invasiooniga), kuid tugevamad ja jõulisemad “mullid” sobivad ka sügisõhtutesse.

Katrin Ratt
Katrin RattFoto: Vallo Kruuser
Istudes üleeile "Eesti Parima Sommeljee" võistlustel publiku hulgas ja jälgides võistlejate äärmiselt professionaalset tööd veinidega toimetamisel, ise iga minutiga end aina lollimana tundes, jäi kogu ilu juures kummitama üks ja ainus negatiivne nüanss: teadmiste hulga suurus, kogemuste ja veini/kokteili tundmise maht ei ole olulised, kui sommeljee komistuskiviks on nõrk esinemisoskus.

Introvertsete inimestena on eestlasel alati olnud end raske panna joviaalselt ja teatraalselt käituma, ilma, et see ka teistele piinlikuna ei tunduks. Tulevad meelde need mõned korrad, mis on tulnud piineldes veeta koos improteatrite etendustega. Baarmenide ja sommeljeede, kelnerite ja ettekandjate puhul aga mängib teadmistega paralleelselt sama olulist rolli see, kuidas neid oskusi ja teadmisi kliendile parimal, kutsuvaimal viisil ette kanda/etendada.

Mõistan asjaolu, et võistlused on teine keskkond kui igapäevane töö restoranis või baaris, ülesannete täitmisel on ees tugevad ajapiirid ning perfektsus andmestikus, mida esitatakse on esmatähtis. Samas oli ka Eesti Parima Sommeljee võistluse nelja finalisti esinemised äärmiselt erinevad, varieerudes piinlikust täpsusest joviaalse külalislahkuseni. Kuna mõlemad joogitundjad tegutsevad nii öelda külalislahkuse sektoris, on oluline pigem emmotsioon kui teadmised.

Varasemalt paljude baarmenide võistluste publiku või žürii hulgas istudes olen pannud tähele sama, et maailmatasemest ei erista meid oskus segada kokku parimaid kokteile ja teha seda elegantsiga, mis paneks ka baleriinid kadedusest punastama, mure on ikka ja alati keelelise väljendusega.

Nagu just mainisin, siis sinemisoskuse all ei pea ma silmas kehalist väärikust ja oskust elegntselt end liigutada, küsimus on otseselt seotud verbaalse väljendusega. Ning seegi tase koliseb kiirelt allamäge, kui tuleb end väljendada muus kui emakeeles. See kriitika ei ole mõeldud kedagi solvama või kurvastama, see on antud edasi lootuses tõmmata tähelepanu ühele kitsaskohale, mille eemaldamise järel võiks Eesti baarmenid ja sommeljeed ka edukamalt maailmalavadel üles astuda.

Euroopa Parim Sommeljee on lätlane ning seda mitte teadmiste rohkuse, oskuste filigraansuse või lihtlabase õnne pärast, vaid kuna laval ringi "tantsides" tundub tema esinemine ja selgitused loomulikuna. Samamoodi nagu iga B-kategooria juhiloa omanik peaks liiklusest paremaks arusaamiseks omama kogemust nii A- kui D-kategooria juhina, võiks ka sommeljeed ja baarmenid käia läbi teatud hulga maad teatrikoolis, harjutada improteatrit ja lisaks veiniavamisele treenida ka puhast suhtlemist kliendiga.

Eesti esimene parim õllesommeljee
Foto: Tiit Mõtus, pressimaterjalid

Milliseid veine 2017. aasta sügis trendikaks peab ehk milliseid veine sellel sõgisel juua?

Sügisel on meie toidulaud külluslik metsaandidest ja kergemad suvised toidud hakkavad asenduma rohkem täidlasemate ja tummisemate roogadega. Igal sügisel on meil ka alati teemaks olnud seend ja muud sügisannid. Soovitaks nõtkeid ja elegantseid punaseid ja täidlasemaid valgeid veine. Burgundia nõtked ja kompleksed punased veinid Pinot Noir sordist ja kreemised, täidlased valged Chardonnay'st, kuni veel neil vähegi mõistlik hind, kuna järgmisks aastaks on jälle hinnad tõusnud. Nebbiolo viinamarjast Barolo ja Barbaresco on otsekui loodud kaaslasteks sügiseste roogadega ulukitest ja seentest. Itaaliast lisaks veel miskit huvitavat sarnases stiilis saab Nerello Mascalese viinamarjast, ning Portugalist Baga viinamari, mis ei väsi üllatamast.

Oskad sa tuua mõne konkreetse veini või piirkonna, millel sügisel silma peal hoida?

Portugal on nii öelda tuhast tõusmas, ning ei ole ainult insiderite seas populaarne. Sealsed isikupärased ja erilised viinamarjad pakuvad avastamisrõõmu, ning nende kvaliteet ja sisu on maailmatasemel.

Maitsed.ee