Sverre Braastad sündis 1879. aastal Norras. 20-aastaselt asus ta elama Cognaci piirkonda, kus hakkas koos oma onu Halfdan Braastadiga tööle kuulsas Alexandre Bisquit konjakimajas. Mõned aastad hiljem tutvus ta Charante’i jõe kail Cognac Tiffoni asutaja Méderic Tiffoni tütretütre Edith Rousseau’ga.

Sverre ja Edith abiellusid 1913. aastal. 1919. aastal võtsid nad üle 1875. aastal loodud konjakimaja ja muutsid selle koos suurimaks pereettevõtteks Cognaci piirkonnas. Enam kui 20 aastat hiljem omandasid nad suurepärase maavalduse Château de Triac, mis on sellest ajast alates olnud koduks neljale Braastadi põlvkonnale. Loss asub Cognaci südames ja maavaldus hõlmab 40 hektarit viinamarjaistandusi Fins Bois tootmispiirkonnas.

Viis põlvkonda pärast Méderic Tiffoni poolt ettevõtte loomist ja kolm põlvkonda pärast Sverre Braastadi poolt selle juhtimise ülevõtmist toodavad nende järeltulijad siiani konjakit, toetudes muistsetele seadustele ja vanadele peretraditsioonidele.

Braastadid juhivad senini oma konjakimaja ning teevad kõike ise, alates viinamarjade koristamisest, veini tootmisest ja konjaki destilleerimisest kuni selle väärika kuldse vedeliku laagerdamiseni, mille jaoks on juba mitmeid põlvkondi kasutatud ainult oma niiskeid Charente’i jõe ääres asuvaid keldreid.

Tänane konjakimaja segamismeister Richard Braastadil ning tema vennal Antoine’il ja nõol Janil on umbes 13 000 vaati erineva kvaliteedi ja vanusega konjakeid, mida jälgida ja mille hulgast oma ideaalsete toodete loomisel valida. Näiteks, kui Richardil on tunne, et tema viimases VSOP-segus on tunda liiga vähe vaniljet, saab ta üles otsida vana vaadi 15-aasta vanuse Petite Champagne’i piirkonna konjakiga, millel ta teab olevat iseäraliku vaniljemaitse, ja kasutada seda konjakit oma VSOP-segu ideaalseks tasakaalustamiseks.

Maitsed.ee