NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
24.12.2017 22:00
See pole mitte mingi uus asi.
Minu lapsepõlves , ligi 60 aastat tagasi oli kah tuttavatel selline seen. Vaaritati teed ja kääritati jooki. Samamoodi püüti tõestada selle kasulikkust. Mille peale mu vanaisa seletas, et sama jaburus oli toimunud juba enne I ilmasõda--tsaari valitsuse ajal. Ikka, et "hiinamaine imerohi".
Hetkel lihtsalt unustatud vana .
    Näita vanemaid (1) Laadin kommentaare...
    29.12.2017 15:17
    Muidugi on see karastav, tervislik ja lihtsalt hea jook. Lapsepõlves igapäevamenüüs.
    Eks seent tuli pesta, talle kahe päeva tagant uus tee keeta ja jahutada. Hoolitse nagu kodulooma eest! Peale vanaema surma ei viitsinudki keegi enam ta eest hoolitseda ja nii seeneke kaduski meie kodust.
    ``Kuldses börsis`` vist keegi Tallinnas müüb ka seda seenekest vist aastaringselt. Ei tea ka , pole ise helistanud sinna. Laseks oma Tallinnas elavatel lastel osta ja tuua seda seenekest.
    29.12.2017 18:52
    Muidugi tunti juba 2000 aastaks. Ja ka hiljem kogu aeg on tuntud. Miks aga haibitakse meedias seda nüüd nagu mingit esmaavastust?
    12.01.2018 21:11
    Kirjutaja on lapsuke ja arvas, et avastas selle ;-)
29.12.2017 16:26
Minu vanaemal oli ka see seen.Kui sõbrad külas käisid siis kõik tahtsid proovida ja paljudele ka maitses.Mingi ime joogiga küll ei reklaamitud,lihtsalt joodi kui keegi tahtis.Jahmerdamist selle seenega omajagu ja ka vanaema ei viitsinud sellega enam tegeleda,siis sai lihtsalt minema visatud
29.12.2017 16:38
Ei ole mingit imet! Ja vaevalt ta kasulikum või tervislikum on kui näiteks meie jõhvikamahl.
    05.01.2018 18:20
    vahe on selles, et suhkrud on seenele söödetud, aga jõhvikamahl on niisamagi hea. Jõhvikamahla kutsuti tarkade joogiks, sest sisaldab rauda ja piisav raud veres aitab ajul hapnikku kätte saada.
29.12.2017 18:13
Sain mõni aeg tagasi sellise seene ja jõingi seda jooki mõned kuud, aga siis jäi unarusse ja viskasin ära. Mingit imelist tervendavat mõju kahjuks ei täheldanud ja arvan, et tegemist ongi järjekordse reklaamitrikiga. Muidugi kodus ise seenest jooki tehes pole rahalisi kulutusi, aga vaadake, kui palju on seda hakatud tootma ja poodides müüma. Muutusin veidi skeptiliseks ja kuna ei leidnud ka internetist väga head tõestusmaterjali, siis pidasin paremaks seda mitte enam juua. Leidsin mõned viited sellele, et võib maole halvasti mõjuda. Eelistan siiski tavalist mõnusat piparmünditeed, sest olgem ausad, see seen haiseb ikka päris kohutavalt.
    29.12.2017 18:33
    Minu lapsepõlvekodus ei haisenud. Kui hiljem ise püüdsin kasvatada, läks kiiresti käest (aga ikka ei haisenud).
    Olen viimasel ajal poe-kombuchasid mekkinud ja näib, et mõjuvad hästi mu labiilsele seedimisele.
    05.01.2018 16:39
    Sa leia oma seedimisele normaalne toit, mis talle sobib, mitte ära aja igasugu pahna sisse ning pärast püüad seda "rahvatarkusega" päästa.
29.12.2017 19:06
mu vanavanematel oli ka see jook; mõlemad elasid üle 100 aasta vanaks.
29.12.2017 19:25
Minu kodus on juba üle 20.a. nii teeseen kui ka piimaseen.Need mõlemad vajavad parasjagu hoolt,aga selle eest väga tervislikud.
29.12.2017 23:14
Mäletan ka seda seent lapsepõlvekodust. Oli jah temaga toimetamist, vajas hoolt. Ühel õhtul hoolitsesid mehed ta eest ja pakkusid seenele õlut. Hommikuks oli seen purgi põhja vajunud. Surnud mis surnud. Hoolitsesid vist õllega üle.
30.12.2017 00:51
see nüri mats targutab nüüd siin...
30.12.2017 08:02
Mu vanaisal oli ka seen.
Varbavahel nimelt.
05.01.2018 16:34
Nõukaajal on vist enamikes kodudes see seen mingil ajal olnud (nagu ka meil) aga nagu ka neid kommentaare lugedes tundub, et enamikul tekkis sama probleem sellega: see nii hea asi ka ei ole, et viitsiks pidevalt seda seent pesta ja uut teed keeta. Meil ta ka samamoodi pikapeale unarusse jäi ja purgi põhja vajus.
05.01.2018 16:43
See pole mingi moehaip, juba nõukaajal oli kõva sõna.
05.01.2018 23:23
Mul vana kolleeg rääkis sihukese loo.
Tal ühel tuttaval oli kõri kuiv ja uni ei tulnud tagasi, komberdanud siis käsikaudu kööki. Tead, eramaja, rahvas magab ja ei tahtnud teisi üles äratada. Noh köögis olnud kah sihuke kolmeliitrine purk seenega, janu kustutamiseks ja väheke haige pea turgutamiseks just see asi mida vaja. Hakanud siis purki kummutama kuni - plärtsti, saanud ootamatult külma seenega vasta molu. Ehmatanud nii ära, et kukkunud röökima -. majarahvas kõik ärganud üles, tuled põlema ja jooksnud vaatama, et mis juhtus.
06.01.2018 06:03
mäletan teeseent hästi, mu vanaemal oli see kodus. Nägin kui palju oli sellega möllamist, keeda teepuru, jahuta maha, mõõda suhkrut sisse, pärast pese ja harvenda teist. Ema viskas ühel suurpuhastuse päeval seene kompostihunnikusse.
Tavaline magus-hapu jook, ei midagi erilist, isegi rosinatega hapendatud kasemahl oli etem.
06.01.2018 08:33
See seen võiks ka sitsida ja haukuda ja saba liputada. Muidu hoolitse teise eest lakkamatult, aga tagasi ei saa midagi.
Ei mina usu seene tervendavat mõju. Võib-olla ainult siis kui järjekindlalt terve elu tarbida.
12.01.2018 15:31
Juba minu ema kasutas seda 60 ndatel aastatel. Ta elas üle 80
12.01.2018 16:51
Kannatasin mao limaskesta põletiku käes aastaid, siis üks tuttav tõi mulle selle seene, võibolla oli see tõesti usk, aga mingil ajal kadusid kõik vaevused.
13.01.2018 00:31
Meie oma maakolkas pakkusime seenele ainult ssuhkruvett, sest teed sai kaugelt linnapoest, suhkur oli ka külakaupluses olemas. Eriti suvel palavaga oli kosutav rüüp, vahepeal oli koguni 2 purki, ehk siis pidevalt rüüp olemas ja ema loputas ja jootis teist üle päeva. Ilge väljanägemisega tatikas oli ja paljunes kohutavalt, terve küla jõi seenekalja. Ükskord ema pani liiga kuuma vee ja seen suri ära - nii me tast lahti saimegi.
Samast seeriast oli 90-tel aastatel "Pika Hermanni kook", mida nädal aega kasvatati, siis segati jahu ja suhkruga ning jagati neljaks osaks. Üks osa jäi juuretiseks kasvama, teine osa kingiti naabrinaisele ja 3.-4. osa segati suurema hulga jahu jka suhkruga ning küpsetati ära. Võis ka khele naabrile jagada ja ainult ühe portsu ära küpsetada. Oli selline imalalt magus ollus. Jagamisel anti kaasa lisaks retseptile ja imeomaduste kiitmisele veel õpetussõnad nagu ahelkirjal, et jaga edasi, et õnnetus sinu peret ei tabaks.
Jäta kommentaar
Oled anonüümses kommentaariumis, sisse logituna kommenteerimiseks vajuta siia
või vasta anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Vaata veel
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam
Reklaam