Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu algatatud kampaania „Kui võtad, võta vett vahele!“ rõhutab vee vahele joomise vajadust alkoholi tarbides. Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Kristjan Markii selgitab, kuidas valida sobiv vesi toidu ja alkoholi juurde.

Vee temperatuur

Tihti tehakse vee serveerimisel see viga, et vett serveeritakse liiga külmalt. Vee serveerimisel nii alkoholi kui ka toidu juurde ei tohiks pakkuda liiga külma vett. Külm temperatuur halvab maitsetunnetuse mõneks ajaks ja näiteks veinist või muust pakutavast joogist ei saada elamust. Kergelt jahutatud vesi on parim valik joogi ja söögi kõrvale.

Karboniseeritud-, mineraal- või kraanivesi?

Vett serveeritakse vastavalt valitud joogile ja söögile. Laias laastus võib alkohoolsed joogid jagada maitseomadustele tuginedes kaheks: kergema ja delikaatsema maitsega joogid ning tugevama maitse ja tekstuuriga joogid. Neutraalne rahulik vesi sobib hästi kergema ja delikaatsema maitsega alkohoolsete jookide kaaslaseks. Karboniseeritud veed sobivad hästi tugevamate maitsete ja tekstuuridega, sest mulliga vesi aitab lahustada tugevama joogi maitseid ja tänu sellele jääb järelmaitse nö puhas. Kui söögi kõrvale pakutakse juba süsihappegaasiga jooke nagu näiteks prosecco või vahuvein, siis on parem nautida vett, milles ei ole süsihappegaasi.

Mineraalsuse ja soolasus

Vee valimisel joogi ja söögi kõrvale peab jälgima, et see ei oleks tugeva mineraalsuse ja soolasusega, sest spetsiifiline maitse võib hakata segama joogi tunnetamist. Teadlik tarbija eelistab nüüdisajal eeskätt vähese naatrium-ioonide sisaldusega vett, sest toidust saadud soolakogus ületab üldjuhul niigi organismi füsioloogilise naatriumivajaduse. Pigem jäägu need veed sauna- või trennijärgseks taastumiseks, kui kehal on tekkinud suurem vedelikukaotus ja vajadus soolade-mineraalide järgi on suurem.

Kraanivesi

Kraanivee osas on inimestel mitmeid eelarvamusi. Osa inimesi ei joo põhimõttekindlalt kunagi kraanivett. Paljud meist ikkagi otsustavad, kas nad joovad kraanivett või mitte, sõltuvalt selle kvaliteedist. Kraanivee maitse- ja lõhnaomadusi võivad mõjutada mitmed tegurid. Näiteks joogiveele lisatud kloor (seadusest tulenev nõue) ja samuti võib vee kvaliteeti mõjutada ka torustik, mille kaudu vesi meieni jõuab. Tegelikult sõltub see, kuidas joogivesi lõhnab ja maitseb, nii veeallikast kui ka veetöötlusest. Seega ei saa kraanivee puhul ühest soovitust anda. Oluline on, et kraaniveel puuduks kõrvalmaitse ja -lõhn, mis võiks toidu ja joogi maitset ja elamust rikkuda.

Maitseveed

Vee maitsestamine on levinud praktika mitmetes toidukohtades ja baarides, mis on tore, kui joote lihtsalt vett. Juhul kui olete nautimas mõnda peent jooki või delikaatset rooga, siis hakkab maitsestamisel kasutatud tooraine tugevalt mõjutama ka söögi ning joogi maitseid, millel võib olla soovimatu kõrvalmõju kogu elamusele.

Maailmas on tuhandeid veebrände, kuid kui käepärast pole pudelivett, siis sobib alkoholi vahele joomiseks hästi ka kraanivesi. Olulisem sellest, missugust marki vett juuakse, on see, et vett joodaks.

Maitsed.ee