Napsimaailm muutub viimastel aastatel väga kiiresti. Aina enam pannakse rõhku kokteilide ja toidu sobitamisele, restoranidesse tulevad aina enam veinikaartide kõrvale eraldi menüüd ka õllele ja kohvile, kohalik turg elab uute õllemaitsete pidevas ootuses. Mida oleks aga oodata selles arengus veel 2017. aastalt?

Eesti ühe pikemajalise alkoholiimportööri Prike juht Lauri Põldemaa mõtles teemad läbi ning jagas Maitsed.ee lugejatega oma nägemust järgmise aasta-paari trendidest joogimaailmas:

  • Meil hakkab jõudma kätte see aeg, kui inimesed hakkavad aina enam jooma vähem aga paremini ehk siis inimesed väärtustavad kvaliteeti ning on nõus loobuma mahust alkoholi tarbimisel. See pole muidugi ainult kinni selles, et inimesed on muutunud targemaks või haritumaks kokteilide ja joogimaailma osas, vaid siin aitab ka riik oma poliitikaga üsna tugevalt kaasa. Kuna aktsiistõus muudab alkoholi kallimaks, minnakse üle parematele brändidele - kulutatakse ikka sama summa, kuid juuakse seetõttu vähem, et ostetakse kallimaid jooke.
  • Suured trendid tulevad ikka suurlinnadest - London, Tokyo, New York - ning jõuavad Eestisse selgelt viibega. Kokteilid tulevad tugevalt peale ning inimesed on nõus kulutama, et kokteilis oleks ka kvaliteetne alkohol. Samas on heas kokteilis napsi osakaal üsna väikene ning trend on tugevalt nüüd selle poole, et ka need lisandid kokteilid peavad olema kvaliteetsed. Piltlikult öeldes, kui oled ostnud hea džinni siis sinna enam "balloonist" tulevad toonikut ei taha peale valada, vaid võtad käsitöötoonikut.
  • Trend on ka see, et muutuvad need kategooriad mida juuakse. Viin on alati olnud meil tarbimiselt kõrgel kohal. Džinni puhul on veider see, et trend on tõusev, kuid kasvab kallimate brändide ostmine. Odavamad brändid müüvad poes ikka samamoodi, HoReCa sektoris aga kasvab see premium-džinni ostmine jõudsalt. Samas on meie džinnibuum - mis mujal maailmas hakkab langema - pigem selline käsitööõllebuumi moodi - palju juuakse, kuid inimene pole brändilojaalne vaid tahab proovide kõiki erinevaid. Rumm on hetkel selgelt möödanik. Viskid aga on siiani härrasmeeste ja hallpeade jook.
  • Käsitööõllede osas jätkub buum nii Eesti kui mujal ning kange alkoholi tootjad ja eksperdid arvavad, et see ideoloogia hakkab ka aina enam liikuma kange alkoholi turule. See tähendab, et hakkab aina enam tekkima väikesed tootjaid ning klient ootabki neid ja pigem loobub suurtootjast. Viski poolelt on hetkel äärmiselt suur trend Jaapani viskide tarbimine näiteks, nende kvaliteet on hea ja nad on uudsed.
  • Eelnevast tulenevalt on ka suured tootjad hakanud vaatama oma äri käsitöötootjate loogika aluselt: aina enam tuuakse turule mitte ainult turunduslikult uute toodetega vaid ka sisuliselt katsetatakse palju ja valmistatakse väikese koguselisi ehk small batch tooteid. Muidu jäädaks turust maha ning nagu mainisin - klient ootab seda unikaalset ja uut väiketoodet.
  • Paljud trendid on ka äärmiselt lokaalsed geograafiliselt: USAs oli just mõne aasta pikkune maitseviinade trend (popcorn'i, peekoni, kummikommi jne. maitseviinad), mis jõuab lainega ka Euroopasse. Trend on ka see, et paljud joogid ei jõua baarist kaugemale ning nad koju joomiseks ei jõua.
  • Veel üks kindel trend on see, et Eestis on baarmenist saamas kutsumus ning noored baarmenid on hingelt joogisegajad, mitte sattunud seda tööd tegema. Nende suurim voorus on see, et kui nemad sulle joogi segavad, siis sa tahad seda juua veel ja veel. Koos baarmenidega saab vaid kokteilikultuuri arendada ning läbi selle siis ka jooke müüa. See sümbioos on selgelt tsementeerumas. Enam ei ole oluline, et sul on logod väljas baarides, vaid peab olema kvaliteetne baarmen, kes oskab jooki segada ja müüa.
  • Täna on Eestis alkoholi tarbimine suhtes 90/10 ehk siis 90 protsenti juuakse kodus, 10 protsenti baarides. See on muutumas, kuid väga erinevalt olenedes, mis joogist on jutt. Kallimad joogid hakkavad baaris kõik trendima, kuna soovitakse kvaliteeti, madalama hinnaga jookide osas jääb kodus joomine ikka suurema osakaaluga.
  • Järgmisel aastal õlu hoiab oma müügimahte, kuid kange alkohol on languses. Siin on oma osa sellel, et soomlane ostab vähem, kuid peaasjalikult kuna aina enam kärakamüüki kolib Lätti.
Maitsed.ee